Järvamaa jahindusklubi tegevjuht Indrek Lilleorg sõnas, et viirust on maakonnas tuvastatud korduvalt ja selle mõju on olnud ulatuslik.
Eelmisel aastal tuvastati Järvamaal 66 sigade Aafrika katku positiivset juhtumit, mida oli maakondadest kõige rohkem. Neist 14 metssiga leiti surnuna, 51 olid kütitud ja üks loom hukati. Teisele kohale jäi Viljandimaa 65 juhtumiga.
Ka tänavu esimestel kuudel on lisandunud uusi juhtumeid. Jaanuaris registreeriti neli nakatunud metssiga: kolm kütitud ja üks leitud surnuna Ambla–Järva-Jaani piirkonnas. Veebruaris lisandus üks kütitud nakatunud metssiga Koigi jahipiirkonnas ja märtsis üks surnuna leitud loom Järva-Jaani jahipiirkonnas.
Kuigi kõik metssigade surmad pole otseselt katku tagajärg, on jahimeeste hinnangul haiguse mõju populatsioonile selgelt tunda.
«Ei saa veel öelda, et päris kõik metssead Järvamaal oleksid sigade Aafrika katku surnud, kuid jahtkondade esimeeste hinnangul on asustustihedus langenud alla ühe isendi tuhande hektari kohta,» ütles Lilleorg.
Metssigade arvukuse vähendamine on olnud osa riiklikust strateegiast, mille eesmärk on piirata sigade Aafrika katku levikut. Põllumajandus- ja toiduamet on otsustanud, et metssigade asustustiheduse sihttase peaks jääma alla kolme isendi tuhande hektari jahimaa kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud metssigade lisasöötmise keeld, mis peaks vähendama loomade koondumist ja viiruse leviku riski.
Sigade Aafrika katk jõudis Järvamaale eelmisel sügisel. Indrek Lilleoru sõnul näitasid leiukohad, kui kiiresti võib viirus piirkondade vahel liikuda. «Kui Põltsamaa kandis tuvastati esimesed nakatunud sead, olnuks loogiline, et katk liigub edasi Päinurme poole,» lausus ta. «Tegelikult avastati Koigi jahtkonna aladel positiivne proov varem kui Päinurmes. Samamoodi oli Anna jahtkonda jõudnud juhtum juba suur hüpe edasi. Viirus liigub meeletul kiirusel.»
