Narvas, Kukrusel ja Orul on kaugküte kallis, sest seda toodetakse imporditud maagaasist. Tõsi, Narvas kehtib maksimaalne hind alles siis, kui töös on gaasikatel, ning kütteperioodi keskmine hind tuleb madalam tänu sellele, kui Narva elektrijaama 11. plokk pääseb mõnel talvekuul elektriturule ja siis tekib ka jääksoojust kaugkütte tootmiseks.
Märtsi keskpaigas tuli kauaoodatud uudis, et 2028. aasta lõpuks peab valmima uus Narva kaugkütte lahendus, mis põhineb imporditud maagaasi asemel meie kohalikul uttegaasil, mis tekib põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina. Selleks ehitatakse ligikaudu 20 kilomeetri pikkune toru, mida mööda soojus Auverest Narva jõuab. Narva inimestel tuleb üle elada veel kaks ja pool kalli kaugküttega talve. Kui tagasilööke ei tule, peaks kaugküte odavnema ja hind stabiliseeruma.
Lisaks Kukrusele, Orule ja Narvale ületab kooskõlastatud kaugkütte hind 90 euro piiri (käibemaksuta) ka Sinimäel ja Püssis. Sinimäel terendab kaugkütte hinna alanemine juba järgmisel kaugküttehooajal tänu katlamaja ümberehitusele pelletile. Ehitustöid toetab Euroopa Liit.
Seega odavam on kaugküte seal, kus kasutatakse kohalikku kütust. Ida-Virumaal Jõhvis, Kohtla-Järve Ahtme, Järve ja Sompa linnaosas ja Kiviõlis uttegaasi ning mujal Eesti väiksemates katlamajades taastuvaks energiaks liigituvaid pelleteid või hakkpuitu.
Kaugküttekulusid vähendab oluliselt ka kortermajade renoveerimine ja sealhulgas soojustamine, milleks on võimalik saada toetust. Eriti suures ulatuses, kuni 80 protsenti kogukuludest, oli võimalik toetust saada Ida-Virumaa korteriühistutel.
Praeguseks on nii katlamajade ja kaugküttevõrkude torustiku kui kortermajade renoveerimise taotlusvoorud lõppenud. Kuid ülioluline on, et vähemalt sama suur rahastusmaht saaks eraldatud ka järgmiseks, 2028.-2034. aastani kestvaks Euroopa Liidu eelarveperioodiks. Tegelikult oleks ehitushindade tõusu arvestades tarvis varasemast suuremaid rahasummasid. Samuti on vaja taas eraldi Ida-Virumaale suunatud, väiksema omaosalusega kortermajade renoveerimise meedet, kuna siin on seni uuendatud veel väga väike osa kortermajadest.
19. märtsil avaldasid põllumehed üle Eesti ja sealhulgas ka Jõhvi kesklinnas meelt selle nimel, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil põllumajandustoetusi ei vähendataks. Eesti valitsusel on edaspidi senisest suurem valikuvabadus, mille jaoks Euroopa Liidu toetusraha suunata. Ida-Virumaa elanike, aga ka muude kallima toasoojaga Eesti piirkondade elanike huvides on, et katlamajade soodsamale, üldjuhul kohalikule ja taastuvale kütusele üleviimine, kaugküttetorustiku uuendamine ning kortermajade soojustamine ei jääks vaeslapse rolli.
Paljud idavirukad põlgavad “rohepoliitikat”, kuid ideoloogilise vastuseisu asemel tasub olla pragmaatiline: inimeste küttekulusid püsivalt vähendavaid samme tulebki toetada − mis siis, et neid viiakse ellu rohepöörde egiidi all.