Toitumisterapeut ja personaaltreener Artur Minenko on pühendunud selgitustööle, et panna inimesi taas neid ülimalt väärtuslikke supertoite sööma.

„Just rupskid on ühed kõige toitainetihedamad toidud. Need sisaldavad rohkelt B-vitamiine, omastatavad hästi rauda, tsinki ja mitmeid bioaktiivseid ühendeid, mida tavalisest lihast saab vähem. Vanarahvas ei kasutanud neid juhuslikult – see oli osa tasakaalustatud toitumisest,“ räägib Minenko.
Kui miks siis tänapäeva inimesed rupskeid pigem väldivad?
„Arvan, et peamine põhjus on harjumuste muutus. Tööstuslik toidukultuur on meid viinud sinna, kus eelistatakse fileed – see on lihtne, neutraalse maitsega ja ei vaja erilist ettevalmistust. Rääkimata valmistoitudest ning ultratöödeldud toitudest, mis on ainult soojaks vaja lasta.“ Mehe sõnul nõuavad rupskid kokkadelt veidi rohkem teadmisi ja oskusi.
Eriti kasulikud rupskid on:
Toitumisteadlased peavad maksa üheks kõige toitainerikkamaks loomseks toiduks üldse, kuna selles toimub suur osa vitamiinide ja mineraalide ainevahetusest. Seetõttu sisaldab maks väga palju A-vitamiini, B12-vitamiini, folaate, rauda, tsinki, seleeni.
Lisaks on maksas palju kvaliteetset valku ja väga vähe süsivesikuid. Just selle tõttu nimetavad paljud toitumisspetsialistid maksa looduslikuks multivitamiiniks. Kanamaks on eriti väärtuslik inimestele, kellel on kalduvus rauapuudusele.
Erinevalt maksast või neerudest on süda tegelikult väga tugev lihas ja töötab terve elu ilma pausideta. Seetõttu sisaldavad südamekoed rohkelt koensüümi Q10 (CoQ10) – ainet, mis osaleb rakkude energia tootmises. Lisaks on selles palju kvaliteetset valku, B-grupi vitamiine, rauda, tsinki.
Neerud on organ, mis osaleb organismis vedelikutasakaalu reguleerimises, mineraalide ainevahetuses, ainevahetusjääkide eemaldamises. Unustatud mineraalipomm! Neerud on head allikad B12-vitamiinile, riboflaviinile (B2), rauale, tsingile, seleeniile, kvaliteetsele loomsele valgule
Keel on tegelikult väga tugev lihasorgan, mis töötab kogu looma elu. Selle tõttu sisaldab see palju kvaliteetset valku, B-grupi vitamiine, rauda, tsinki, kollageeni. Kollageen on oluline liigeste, naha, sidekoe, kõhrede toetamiseks.
Kõik need täiendavad üksteist ja annavad kokku väga mitmekesise toitainete profiili.
Seejuures on muidugi oluline rupskite tarbimise kogus. „Näiteks maks on väga toitainerikas, kuid sisaldab palju A-vitamiini, mistõttu ei ole seda vaja süüa iga päev. Mõõdukus on siin võtmesõna ehk üks kuni kaks korda nädalas väiksem portsjon on enamasti täiesti piisav. Samuti mängib rolli tooraine kvaliteet – eelistada võiks võimalusel usaldusväärset ja puhast päritolu,“ nendib Minenko.
Kes rupskeid seni toidus kasutanud ei ole, saab alustada väikeste kui lihtsate sammudega, lisades näiteks maksa või südant hakkliha hulka, teha kord nädalas maksarooga ning keeta aeg-ajalt luupuljongit või sülti, kasutades selleks ka sabasid.
Lisaks tasub proovida klassikalisi retsepte. „Kui maitse ja harjumus tekivad, muutub see loomulikuks osaks menüüst,“ teab spetsialist rääkida.
Millised müüdid levivad?
Minenko sõnul on kõige levinum müüt see, et rupskid „koguvad mürke“.
„Tegelikult ei ole see nii! Maks ja neerud töötlevad aineid, kuid ei talleta neid sellisel kujul, nagu sageli arvatakse. Teine müüt puudutab kolesterooli. Jah, mõnes rupskis on seda rohkem, kuid toidust saadav kolesterool ei tõsta enamikul inimestel otseselt vere kolesteroolitaset. Palju suuremat rolli mängib üldine elustiil ja toitumine.“
Kui süüa erinevaid loomseid osi, saab organism kätte rohkem mikrotoitaineid, rohkem mineraalaineid, rohkem bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Siiski toonitab mees, et rupskid ei ole „imevahendid“, vaid pigem loomulik viis rikastada menüüd.
Ta lisab: „Võib-olla kõige olulisem mõte on see, et tervis ei tule ainult kallitest supertoitudest. Väga sageli on see peidus lihtsates ja traditsioonilistes toitudes, mida meie vanaemad kasutasid igapäevaselt. Rupskid on hea näide sellest – nad on toitainerikkad, rohkem taskukohased ja aitavad muuta toitumise terviklikumaks.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (69)