Süsteemsed puudujäägid takistavad kvaliteetset ravi
Riigikontroll leiab, et kõrgvererõhktõve katkendlik ravi ei viita üksikutele eksimustele, vaid süsteemsetele puudujääkidele Tervisekassa loodud krooniliste haigete käsitluse süsteemis. Tervisekassa ei seira ravijuhendi rakendamist järjepidevalt ega tee puuduste ilmnemisel vajalikke parandusi.
Praegune perearstide kvaliteedisüsteem mõõdab peamiselt tehtud tegevusi, mitte seda, kas patsient jõudis soovitud ravitulemuseni. See on viinud olukorrani, kus ravi kvaliteet on piirkonniti ebaühtlane. Samuti saaks perearstide koormust vähendada, kui pereõed ja teised spetsialistid võtaksid üle kergemaid jälgimis- ja nõustamisülesandeid.
Digilahendused ja koostöö on alakasutatud
Probleemi süvendab, et Tervisekassa pole piisavalt arendanud proaktiivset jälgimist toetavaid digilahendusi, näiteks automaatseid meeldetuletusi visiitide ja retseptide lõppemise kohta. See raskendab nii perearstide tööd kui ka riskipatsientide varajast märkamist.
«Kõrgvererõhktõbi võib kulgeda aastaid ilma tuntavate vaevusteta, mistõttu ei saa loota, et inimene tuleb ise õigel ajal kontrolli,» selgitas Vinni. «Süsteem peab toetama kõigepealt haiguse õigeaegset avastamist ning sealt edasi patsiendi proaktiivset jälgimist – nii, et vajalikud visiidid, uuringud ja ravi jätkamine ei jääks juhuse hooleks.»
Lisaks on alakasutatud töötervishoiuarstide ja apteekrite potentsiaal haiguse varajasel avastamisel. Puuduvad toimivad lahendused, mis võimaldaksid töötervishoius või apteegis mõõdetud vererõhu info sujuvalt perearstini viia.
Riigikontrolli soovitused olukorra parandamiseks
Riigi tasandil puudub terviklik juhtimine ja seire, mistõttu on vastutus killustunud. Olukorra parandamiseks soovitab Riigikontroll Sotsiaalministeeriumil ja Terviskassal: