Raamatut San Francisco vabadusest, hipidest, kodanikuõigustest ja alternatiivsetest eluviisidest vajame me just praegu, kui Ameerika unelm on plõksuga katki trambitud.
Terje Toomistu „Minu San Franciscos“ põimuvad paljud alateemad.
FOTO: Priit Simson| Delfi Meedia
Mul on tohutult hea meel, et Eestil on oma Terje Toomistu. Kõlagu pealegi pateetiliselt, aga no päriselt on. Meie argipragmaatika kõrvale on nimelt väga vaja 21. sajandi hipisid, kes julgevad ja oskavad elada ise täie volüümiga, tunnistada lähedalt ja vahendada kaasteeliste radikaalset eneseväljendust, armastada elu tema vikerkaarevärvilises kirevuses, süttida ja sütitada ja kogu seda särtsu häbita ja julgelt välja kuvada. Elu on reis. Ja äge, ning isegi privilegeeritud on võimalus heita pilk naise ellu, kes tripib nii hoogsalt päris mitmes dimensioonis, lubamata hirmudel põue pugeda.