Kui vaadata, mis on toimunud autoritaarsetes riikides, näiteks Valgevenes, ehk ka Ungaris, aga kindlasti Venemaal, siis on see väga sarnane nende riigi mudelitega. Aga isegi kui see on sarnane, ei tähenda see, et siin oldaks samuti teel riiklikult kontrollitud meedia poole.
Esiteks ei ole Trumpi administratsioonil suutlikkust seda saavutada, Ameerika meediasüsteem suudab sellele vastu hakata, kuigi see on väga sarnane sellega, mis toimus Ungaris.
Me näeme, et Trumpile meeldivad erinevad inimesed, nende seas ka mõned autoritaarsed juhid. Ma ei ütle, et ta vormib end näiteks Viktor Orbáni või Vladimir Putini järgi, aga ta näeb kindlasti, kuidas nad kasutavad võimu, ja näeb võimalusi, kuidas kasutada sarnast lähenemist Ühendriikides.
Ma arvan, et paljud ameeriklased on hakanud mõtlema infokeskkonnas tegutsedes, kas president ise ka usub neid asju ja tahab neid asju meie rahvale, või on need mõeldud lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtimiseks muudelt asjadelt.
Trump on tehinguline president ja teeb seda, mis talle hetkes kasu toob. Kui see tähendab, et selleks peab ta laenama midagi Ungarilt, Venemaalt või isegi Hiinalt, võib ta seda teha. See võib olla see, mida me näeme.
Seega ikkagi tekib eristus, et praegu ei üritata Ühendriikides edendada mingit ühtset narratiivi, vaid see, mis toimub, on ajendatud eesmärgist külvata kaost?
Täiesti õige. Tegu võib olla olukorraga, kus kaos on soovitud tulemus. Kui vaadata, miks kaos on kasulik – siis ilmselt seetõttu, et saavutada poliitilisi, diplomaatilisi, ärilisi ja sõjalisi eesmärke.