Kuu aja pärast on ilmad juba nii soojad, et teedeehitajad panevad oma asfalditehased tööle. Paraku on karta, et mitte nii suurtel võimsustel kui esialgu plaanitud. Mõni nädal tagasi alanud Iraani sõda tekitas Lähis-Ida naftatranspordis laevanduskriisi ning lennutab lakke ka asfaldisegu kõige kallima koostisosa, bituumeni hinna. Teedeehitajad kogu seda hinnarallit enda kanda võtta ei taha ja võivad kahjumlikuks muutuvatest teetöölepingutest loobuda.

Nafta hinna tõus mõjub rängalt

Teedeehitajate jaoks muutus asjade seis kriitiliseks juba enne põhihooaja algust. Eesti taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei selgitab loogikat: bituumen on asfaldisegu liim ja moodustab segust küll vaid ligikaudu 5%, kuid on see-eest kogu segu kõige kallim koostisosa. Kuna bituumen on nafta rafineerimise kõrvalsaadus, on bituumeni hind otseses sõltuvuses ka nafta hinnast. „Kui bituumeni hind tõuseb suurusjärgus 20%, võib see keskmiselt tuua kaasa asfaldisegu hinnatõusu umbes 5%,“ toob Trei näite. See tähendab, et miljoniliste eelarvete ja madalate kasumimarginaalide juures piisab ainuüksi tooraine ootamatust kallinemisest, et nullida ehitaja kasum.

Teedeehitajate reaalsus on Tarmo Trei toodud näitest veelgi karmim. „Hetkeseisuga näeme, et bituumeni sisseostuhinnad on võrreldes veebruari lõpuga tõusnud ligikaudu 35–40%,“ avaldab Eesti ühe suurima teedeehitaja TREV-2 Grupi juhatuse liige Priit Kuldsaar. Tema sõnul oleneb edasine hinnadünaamika suuresti naftaturust – geopoliitiline olukord on ebastabiilne, turud reageerivad igapäevaselt ja hinnaliikumised on järsud. „Kui olukord stabiliseerub, võib hooaja keskmine hinnatõus jääda 20–30% vahele, kuid ei saa välistada ka kõrgemat hinnataset kogu hooaja vältel,“ hoiatab ta.

Kaksikhoop ehitajate rahakotile

Olukorra teeb keeruliseks, et nafta kallinemine ründab teedeehitajaid mitmest kohast korraga. Taristuehitus on energiamahukas valdkond, mis ei olene ainult asfaldi hinnast, vaid ka selle paigaldamisest. Verstoni juhatuse liige Tarvi Kliimask märgib, et materjalide kõrval on tugeva löögi all kogu masinapargi ülalpidamine. „Verstoni töö on suurel määral seotud masinatega ja nõuab seetõttu ka võrdlemisi suures mahus kütuste kasutust,“ nendib Kliimask. „Kütuse hinna tõusuga peame arvestama enda riskianalüüsides ka tavapäraselt, kuid Lähis-Ida sõjalise konflikti mõju on kindlasti suurem, kui plaanides ette oleme osanud näha,“ nendib ta.

Ehitajad loodavad, et kogu hinnasurve ei jää nende kanda. Lepingutes, millele pakkumised tehti kuude eest, ei saanud arvestada praeguste hinnahüpetega. Kuldsaare väitel võivad sellised objektid muutuda kahjumlikuks, kui tellijaga ei õnnestu hinnatõusu kompenseerimises kokku leppida.

Tarmo Trei taristuehituse liidust lisab, et osas lepingutes kasutatakse küll bituumeni hinna indekseerimist, mis aitab hinnariski leevendada, kuid kaugeltki mitte kõik hankijad ei rakenda seda päästerõngast. Liit on teinud ettepaneku töötada välja uus valdkondlik hinnaindeks, mis kajastaks paremini taristuehituse tegelikke sisendhindu, sest tänased indeksid ei anna piisavalt täpset pilti. Seda kitsaskohta kinnitab ka Kuldsaar, sest tema sõnul ei pruugi kiire hinnatõusu korral riiklik indeks alati turuga sammu pidada. See tähendab, et indeksi viibe tõttu krediteerib ettevõtja vahepeal tellijat omast taskust.

Tallinna linn: see on teie äririsk

Kõige suurem oht on tee-ehitajate hinnangul seotud kohalike omavalitsuste, linnade ja valdade hangetega. Nendes ei ole hindade indekseerimine levinud ja kogu geopoliitiline hinnarisk jäetakse töövõtja kanda.

„Kui hinnatõus jääb täielikult kompenseerimata ja projekti majanduslik loogika seda ei toeta, tuleb kaaluda ka lepingust loobumist,“ märgib Kuldsaar otsekoheselt, viidates võimalusele, et mõni oodatud teeremont võib sel suvel tegemata jääda.

Seda ohtu illustreerib ilmekalt Eesti suurima omavalitsuse, Tallinna linna jäik seisukoht. Ärilehe küsimusele, kas linn on valmis kevadiste asfalteerimistööde ja teeaukude lappimise puhul teehooldajatele uuenenud olukorras lepingutes vastu tulema, vastati linnast lakooniliselt, et olemasolevaid lepinguid tooraine ega kütuse kallinemine ei mõjuta. Hinnad on fikseeritud ja igasugune sisendhinna kõikumine on ettevõtte äririsk, lükkas Tallinn kogu vastutuse ja potentsiaalse kahjumi ehitajate õlule.

Transpordiameti lepingud püsivad

Transpordiamet näeb riigiteede tellimuste olukorda veel rahulikuna. Nende lepingutes on indekseerimine olemas. Teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul rõhutab, et kuigi olukord on muutlik, leevendavad negatiivseid mõjusid ametiga sõlmitud lepingutes ette nähtud indekseerimismehhanismid. Riigitee korrashoiulepingutes rakendatakse tarbijahinnaindeksit, ehituslepingutes bituumeni maailmaturuhinna indeksit ning uutes lepingutes on hakatud rakendama ka ehitushinnaindeksit.

„Hetkel pole ühtegi hanget peatatud ega ka lepingut üles öeldud,“ kinnitab Sammul. Veelgi enam, olenemata ehitajate viidatud bituumeni ligi 40% hinnahüppest ei näe riik hangetel veel mingit hinnatõusu. „Viimased hanked, kuhu pakkumised esitati juba muutunud olukorras, ei ole veel näidanud hindade olulisi muutusi, pigem on jäänud maksumused eeldatavast maksumusest isegi allapoole,“ teatab Sammul.

Seega on teedeehitajad esialgu otsustanud hinnatõusu kinni maksta omast taskust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (108)