Alates 1. maist 2026 hakkavad perearstidele ja esmatasandi tervisekeskustele kehtima uued nõuded, mille eesmärk on parandada perearstiabi järjepidevust, kvaliteeti ja paindlikkust ning ühtlustada teenuse korraldust üle Eesti.
Eesmärk: ühtlaselt hea arstiabi üle Eesti
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on perearstikeskus inimesele tema tervise esimene ja kõige olulisem «kontaktpunkt». Ta selgitas, et perearstiabi peab olema kogu Eestis ühtlaselt hea ning uued reeglid seavadki kättesaadavusele, töökorraldusele ja kvaliteedile senisest selgemad nõuded. Ministri sõnul aitab see tagada, et inimene saab õigel ajal õiget abi sõltumata sellest, kas ta elab Tallinnas, Tartus või näiteks Peipsiveerel.
Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Elle-Mall Sadraki sõnul saab esmatasandil lahendada enamiku inimeste tervisemuredest, kuid seda peab toetama ka ühtne arusaam vajaduspõhisest perearstiabist. Ta selgitas, et uus kord väärtustabki kvaliteetse perearstiabi põhimõtteid, loob paindlikuma töökorralduse ja lihtsustab suhtlust perearstikeskusega, et pakkuda patsiendi konkreetsest murest lähtuvat abi.
Mis patsiendi jaoks muutub?
Uus kord sätestab senisest selgemalt, kuidas perearstiabi peab olema inimestele kättesaadav. Perearstikeskusesse peab olema võimalik pöörduda nii telefoni, digiplatvormi kui ka kohapealse vastuvõtu kaudu. Määrus seab ka konkreetsed ajalised piirid:
- Ägeda tervisehäire korral peab olema tagatud esmane nõustamine või vastuvõtt kaheksa töötunni jooksul.
- Muudel juhtudel peab abi saama viie tööpäeva jooksul.
Lisaks peab perearstikeskus olema avatud vähemalt 8 tundi ja suurem tervisekeskus vähemalt 10 tundi ajavahemikus kell 7–21. Digipöördumiste puhul lisandub nõue, et inimene peab saama automaatse teavituse selle kohta, millal tema pöördumisele vastatakse. Tervisekeskustele, kus tegutseb mitu perearsti, kehtestatakse ka lisanõuded, sealhulgas ühine registratuur, veebileht ja telefon.
Täpsustatakse ka perearstiabi sisu. See peab olema meeskonnapõhine ning hõlmama lisaks ravile ja nõustamisele ka haiguste ennetust, laste arengu jälgimist, riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivset jälgimist, immuniseerimist ning sõeluuringutega seotud tegevusi.