Ta seostab kullaturu eelmise aasta tõusutrendi eelkõige investorite ja spekulantide ostudega, kes olid varem panustanud hinnalangusele. Kahjumite piiramiseks olid nad nüüd sunnitud kulda ostma kõrgema hinnaga. «30. jaanuari järsk langus ja hinna liikumine selle järel näitasid selgelt, kui suure liialdusega eelnenud hinnatõus oli,» märkis Wrzesniok-Roßbach.
30. jaanuaril kukkus kulla hind rohkem kui kümme protsenti.
Praegune Iraani rünnakutest põhjustatud ärev aeg pole esimene kord, mil kuld on kaitset otsinud investoreid alt vedanud. Nii oli see alanud kümnendi alguses toimunud ülikiire inflatsiooni ajal ning isegi aastate 2008–2009 finantskriisi ajal, mil maailma finantssüsteem oli kokkukukkumise äärel.
Poliitika- ja majandusajakiri Economist kirjutas mõned aastad tagasi, et USA Föderaalreservi Chicago haru analüütikud uurisid 2021. aastal, millised on peamised tegurid, mis kujundasid kulla hinda alates 1971. aastast ehk ajast, mil Ameerika Ühendriigid loobusid kullastandardist, s.t perioodil, mil kulla hinna kujunemine oli vaba.
Nad võtsid aluseks kolm kategooriat: kuld kui kaitse inflatsiooni vastu, kuld kui kaitse majanduskatastroofide tagajärgede vastu ja kuld kui intressimäärade peegeldus. Uurijad testisid kulla hinna muutusi inflatsiooniootuste suhtes, hinnangute suhtes majanduskasvule ja reaalintresside suhtes, kasutades nii aastaseid, kvartaalseid kui ka päevaseid andmeid. Reaalintress on intressimäär, millest on maha arvatud inflatsioon.
Uurimistöö tulemused näitasid, et kõik need tegurid mõjutasid küll mingil määral kulla hinda, kuid kõige suurem mõju oli kõrgematel reaalintressimääradel. See kõik tähendab, et kuld võib pakkuda kaitset inflatsiooni vastu, aga inflatsioon ei ole ainus oluline tegur.