Siseministeerium saatis esmaspäeval kooskõlastusringile korrakaitseseaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on anda politseile senisest laiemad võimalused sekkuda ohuolukordadesse enne, kui need muutuvad eluohtlikuks.
Eelnõu muutmine aitaks paremini ennetada perevägivalla juhtumeid, ent viibimiskeeldu rakendatakse ka avalike kogunemiste, näiteks massikakluste ja konfliktide puhul. Selle tugevdamist on nii opositsioon kui ka näiteks riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) kritiseerinud.
„See eelnõu põhituum läheb ju lähisuhtevägivalla ennetamise peale. Mulle tundub, et sinna on kunstlikult juurde poogitud see viibimiskeelu osa,“ ütles Timpson ERR-ile, lisades, et tema oleks eelnõu kaheks eraldi osaks teinud.
„Kui ma seda eelnõu lugesin, siis seletuskiri räägib ju valdavas enamuses ikkagi lähisuhtevägivallast. Ja selline mulje on küll, et sinna juurde on siis poogitud Brežnevi pakikesena see viibimiskeelu teema,“ sõnas Timpson.
Siseminister Taro sõnas Facebooki tehtud postituses, et nõustub Timpsoni hinnanguga. „Ja olen temaga ka nõus, et viibimiskeeld üritustel ei käi selle põhituumaga kokku. Ministeeriumi ametnike vahel on olnud eelnõud koostades mõningast möödarääkimist,“ ütles Taro. Ta lisas, et viibimiskeelu raames liigutakse edasi ainult peresuhtevägivalda puudutava osaga.
Kehtiva seaduse järgi võib politsei kehtestada viibimiskeelu – ajutise piirangu, mis keelab isikul viibida teatud inimese läheduses või kindlas kohas – ainult juhul, kui on tuvastatud kõrgendatud oht inimese elule, tervisele või varale. Praktikas tähendab see seda, et politsei saab tegutseda alles siis, kui oht on juba konkreetne ja vahetu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)