Mõne aasta eest Eestisse jõudnud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide laialdane levik kolmekordistas uimastite üledoosidest põhjustatud surmasid. Kuigi tasahilju on hakanud narkosurmade arv vähenema, teeb eksperte murelikuks uute ja veelgi kangemate ainete jõudmine Eestisse.
Kui aastatel 2018-2021 suri aastas üledoosi tõttu 30 kuni 40 inimest, siis viimasel paaril aastal on neid olnud sadakond. Veel kuu aega tagasi olid tervise arengu instituudi teadur Katri Abel Ollo lootusrikas, et äkki tänavu jääb üledoosidest põhjustatud surmade arv alla saja, aga nüüd on olukord muutunud.
Augusti lõpu seisuga on Eestis üledoosi surnud 57 inimest.
“Uued nitaseenid on tulemas ja lisaks nitaseenidele on teised tugevatoimelised opioidid, mida me juba olema süstaldest leidnud. See on tsükloglorfiin ja spiroklorfiin, mis on tõesti kolm-neli korda kangemad sünteetilised opiodid kui näiteks fentanüül,” lausus Ollo.
Uute ainete eripära on ka see, et nende mõju on lühiaegsem ja kui seni piisas ühest doosist seitsmeks tunniks, siis nüüd tuleb süstida iga paari tunni taga. Ka ei ole üledoosi korral abi narkomaanidele ja nende lähedastele jagatavast nalksoonist.
“Siin ongi üks väga suur aga, miks me oleme saatnud riiklikul tasandil hoiatusi välja, on see, et pahatihti me Eestis näeme kohtuekspertiisi analüüsile tuginedes, et seal on see veterinaarravimid, nagu näiteks ksülasiin ja metodoniin, mis on veterinaarias uinutid, lihaslõdvestid loomadele. Naloksoon aitab küll sünteetilise opioid puhul, aga ta ei aita mitteopisodsete lisaainete puhul ja kahjuks inimene jääb teadvusetusse seisundisse,” rääkis Ollo.
Politsei sõnul on nitaseenide osakaal vähenemas, samas on aina rohkem liikvel alfa PVP, mida tuntakse ka zombinarkootikumi nime all. Üledooside põhjuseks on sageli mitme aine koos tarvitamine ning nitaseenid ja alfa PVP on ühed põhilised surmapõhjustajad. Sel nädalal avastatud uue nitaseeni tõttu saatis politsei välja ohuteavituse.
“Fentanüül tuli omal ajal asendusainena heroiinile, kui heroiin ei olnud enam kättesaadav 2000-ndate aastate alguses. Sisuliselt sama protsess oli ka paar aastat tagasi, kui ilmus uus aine, mis oli eelnevast kordades kangem. Keegi ei oska seda doseerida ja õiget doosi otsitakse katse ja eksituse meetodil. Mingit kasutusjuhendit sellega ei kaasnenud,” rääkis Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Artur Kamnerov.
Kui fenatüül võis olla 10 või 100 korda kangem kui heroiin, siis nitaseenid omakorda on paar või paarkümmend korda kangemad kui fentanüül.
Teaduri sõnul on olukord Euroopa narkoturul praegu muutumas, sest 1. juulist keelustati Hiinas nitaseenid ja nende lähteained. See võib ka olla üheks põhjuseks, miks mõni Eestis seni laialt kasutatud nitaseen on enam praktiliselt ei levi.
“See kahjuks on nii, et üks läheb ja teine tuleb ja me peame ainult lootma, et uus ei ole hullem, aga me oleme näinud, et uued on hullemad,” lausus Ollo.