Aasta kestliku ettevõtte kategooria esimesel nominendil on globaalselt väga suured plaanid. „Sügavtehnoloogia iduettevõttena on meie tähtsaim eesmärk viia oma tehnoloogia tööstuslikku mastaapi,“ ütleb süsinikust nanomaterjalide tootmisega tegeleva Up Catalysti operatsioonide juht Teele Niidas. 2024. aasta tähendas uusi samme nii teadus-arenduses kui ka ettevõtte laienemises. Ettevõte kolis Maardusse, kus on rohkem ruumi katsereaktoritele ja kasvavale meeskonnale, ning rajas oma akude testimislabori toodete valideerimise aja lühendamiseks.
Aasta tõi kaasa ka rahvusvahelist tunnustust ja investeeringuid: Euroopa Investeerimispank toetas ettevõtet 18 miljoni euro suuruse riskilaenuga, lisaks võideti UpLinki ja Maailma Majandusfoorumi süsiniku sidumise väljakutse. Sel aastal nimetati ettevõte Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse raames strateegiliseks projektiks, olles üks vaid viiest grafiiditöötlemise algatusest kogu Euroopas.
Jätkusuutlikkus kui konkurentsieelis
Niidase sõnul tähendab jätkusuutlikkus eelkõige fossiilsete ressursside asendamist ja tarbimise vähendamist: „Jätkusuutlikkus on nii olemasoleva taaskasutamine kui ka vähem tarbimine. CO₂ muutmine väärtuslikeks süsinikumaterjalideks on just selle mõtteviisi keskmes.“
Sõltumatud testid on kinnitanud, et ettevõtte toodetud süsiniknanotorud ei jää fossiilsetele allikatele alla – vastupidi, mõnes omaduses ületavad neid. See annab ettevõttele ekspordipotentsiaali, sest võimaldab pakkuda globaalsele turule mitte ainult alternatiivi, vaid ka kõrgema kvaliteediga lahendust.
„Jätkusuutlik tehnoloogia ei pea olema kompromiss – see võib olla parem, tõhusam ja konkurentsivõimelisem kui senised fossiilsel baasil lahendused,“ võtab Niidas kokku.
Euroopa turg ja kaugemad sihid
„Meie peamine turg on alati olnud elektriautode akud,“ selgitab Niidas. „Aga süsiniknanotorude nõudlus kasvab kiiresti ka värvide, katete, polümeeride ja juhtivate põrandakatete sektoris.“
Põhjamaade värvitootjaga Teknos allkirjastatud memorandum kinnitab huvi süsinikumusta rakendamiseks keemia- ja materjalitööstuses. Kuna tehnoloogia vajab vaid CO₂ ja elektrit, ei sõltu see geograafilisest asukohast, mis loob eelise rahvusvahelisel laienemisel ja toota saab nii Euroopas, Aasias kui ka USA-s.
Prototüübist peaks kasvama tööstus
Up Catalysti meeskond koosneb 35 inimesest ja 11 rahvusest, kellest üle kolmandiku on doktorikraadiga teadlased. 2025. aasta jooksul plaanitakse värvata veel umbes 15 töötajat, peamiselt teadus- ja tootmisüksusesse. Rahvusvaheline tiim annab ettevõttele lisaväärtuse ekspordisuunal: oskused, kontaktid ja turumõistmine ei piirdu Eestiga.
Järgmise kahe aasta eesmärk on viia tootmine partiipõhiselt pidevale režiimile. Niidase sõnul on töötav prototüüp juba olemas ning järgmine samm on selle suurendamine tööstuslikku mastaapi. „Täismõõdus tehas suudab varustada jätkusuutliku anoodmaterjaliga vähemalt 500 000 elektriauto akut aastas,“ rõhutab ta.
Selline maht tähendab, et Eestis loodud tehnoloogia hakkab sisuliselt toitma Euroopa autotööstuse akumajandust ja teeb seda potentsiaalselt kaugemalgi.
Loomulik osa ettevõtte DNA-st
Teine aasta kestliku ettevõtte nominent, värvitootja Akzo Nobel Baltics AS on ligi nelikümmend aastat olnud Rapla üks suuremaid tööandjaid. Osa rahvusvahelisest Akzo Nobeli kontsernist, on siinsetel töötajatel privilegeeritud võimalus panustada globaalse liidri värvide, pinnakatete ja erikemikaalide tootmisesse. Kui koduturul valitseb majanduses pigem jahedam meeleolu, siis ettevõttele on viimased aastad toonud kaasa rekordilisi investeeringuid ja tugevat kasvu.
„Rapla tehas on saanud uue hingamise. Laiendame tootmispinda, oleme paigaldanud uusi mahuteid ja tootmisliine ning alustanud lao laiendusega,“ kirjeldab ettevõtte juhatuse liige Elena Past. Investeeringute maht ulatub 7–8 miljoni euroni, mis on loonud uusi töökohti ning andnud võimaluse kasvatada personali ligi viiendiku võrra.
Kestlik enne kestlikkuse sündi
Kuigi tänapäeval on kestlikkus äris sageli moesõna, kirjeldab Akzo Nobel Baltics oma lähenemist pigem kui loomulikku mõtteviisi. „See on osa meie DNA-st – säästlikkuse põhimõtteid järgisime ammu enne, kui kestlikkus üldse trendiks sai,“ ütleb ettevõtte juht.
Kõik algab toorainetest ja ressurssidest: valitakse väikseima keskkonnajalajäljega lahendus. AkzoNobeli kontsern on saanud selles vallas kõrgeid rahvusvahelisi tunnustusi ja ettevõte on omas valdkonnas maailma ühe protsendi parimate hulgas.
Ringmajandus ja roheline energia
Rapla tehas on viimastel aastatel pööranud palju tähelepanu ringmajandusele. Näiteks kasutatakse pakendina taaskasutatud plasti, alküüdide tootmisel paberitööstuse jääkõlisid ning tootmisprotsessis tekkivaid jääke suunatakse Inglismaale, kus need leiavad uuesti kasutust keemiatööstuse toorainena. Tehas kasutab üksnes rohelist elektrit. Lisaks rakendatakse tehisintellekti energiatarbimise optimeerimiseks ning uued filtreerimis- ja puhastussüsteemid aitavad vähendada keskkonnakoormust.
ESG-raport aitab äri arendada
Eestis on ESG-raportite vajalikkuse üle palju vaieldud, ent Akzo Nobel Baltics näeb seda kui praktilist tööriista. „Raporti eesmärk pole linnuke kirja saada, vaid aidata ettevõttel planeerida ja hinnata oma tegevusi. Meil oli raporti koostamine vabatahtlik otsus ja seadsime eesmärgiks, et see peab olema eelkõige meile endale kasulik,“ ütleb tegevjuht.
Kontserni tasandil on juba avaldatud vabatahtlik ESG-aruanne, Rapla tehas lähtus selle eeskujust ja kohandas raporti kohalikele oludele. Juhi sõnul võib see innustada ka teisi Eesti ettevõtteid, kellel võib puududa kompetents, kuid tahe vastutustundlikumalt tegutseda on olemas.
Aknatootja kui kestlikkuse musternäidis
Kolmas aasta kestliku ettevõtte nominent on tuntud aknatootja Lasita Aken. Tegevdirektor Karl-Martin Rammo ütleb, et ettevõtte tulemuslikkus on hea: „Oleme kasumis ja kasvame 17–18%. Tahaks kiiremini, paremini ja kaugemale, aga võrreldes vahetute konkurentidega läheb meil hästi.“
Ettevõtte suurim väljakutse on ekspordi kasvatamine. Praegu moodustab see umbes 35% müügist, plaan on kasvatada enam kui 50%-ni. Uusi turge silmas pidades on fookuses Saksamaa ja USA, seejuures viimati mainitusse on nad sel aastal tarninud esimesed päris tellimused. „Näpuotsaga näidiseid oleme paar aastat teinud, aga nüüd on see suund tööle hakanud. Tellimuste rütm kiireneb aasta teises pooles, kuid kasv ei ole veel miljonites. Seal on regulatoorsed teemad ja kultuurilised eripärad, mis muudavad asja keeruliseks.“
Looduslik toode talupojatarkuse järgi
Ettevõtte kestlikkuse strateegia algab põhiväärtustest. Rammo rõhutab, et nende jaoks ei ole ESG-aruandlus kohustuslik, kuid tugisambad – keskkond (E), sotsiaalne vastutus (S) ja juhtimine (G) – on teemadena olulised sellele vaatamata. „Kestlikkus tähendab pikaajalist ja jätkuvat tegevust. Oleme Eesti vanim tööstuslikult aknaid tootev ettevõte ja ambitsioon on püsida jätkusuutlik kümneid aastaid,“ sõnab ta. Kestlik ettevõte peab kasumit teenima, lisab Rammo.
Lasita Aken toodab puitaknaid, kasutades taastuvat materjali. „Puit tuleb loodusest, metsa õige majandamise korral tekib kvaliteetne materjal, mida kasutada erinevateks otstarveteks. Oleme viimistlenud oma tooteid vee baasil värvidega juba üle kümne aasta – tegemist on talupojamõistusest tuleneva loodusliku tootega,“ selgitab Rammo.
Ettevõte on koostanud keskkonnadeklaratsiooni toodete keskkonnamõju jälgimiseks. Tootmises on gaasiküte asendatud biomassi ehk pelletiga ning hiljuti investeeriti robotiseeritud värviliini, mis tõstis efektiivsust, vähendas energiatarvet ja CO₂ emissioone.
Mitte midagi ei jää üle või vedelema
Lasita Aken paneb suurt rõhku jäätmete vähendamisele. „Saepuru ja lõikevarusid kasutame kas kütteks või euroaluste valmistamiseks. Midagi ei jää vedelema – kogu sisendi kasutame ära.“ Samuti tagastatakse neile vanu aknaid, mis muudetakse nende juures taas kasutuskõlblikuks – mõni leiab näiteks uue elu suvila- või laudaaknana. Äriliselt pole see kasumlik, vaid on missiooniprojekt.
Lasita Aken mõõdab kestlikkuse mõju ka rahaliselt. „Kui sul on kaks võrreldavat asja, siis miks peaksid valima emissioonide poolelt kehvema? Tihti saavad ettevõtted teha targemaid valikuid ilma suuri lisainvesteeringuid tegemata. Me mõõdame, mitu kilogrammi CO₂ me ühe tooteühiku kohta emiteerime – mida vähem emissiooni, seda efektiivsemad oleme.“
Järgmiseks tarnijate mõju vähendamine
Ettevõtte erinevad ESG-etapid hõlmavad nii enda tegevust kui ka tarnijate mõjusid. „Oleme vähendanud aastast CO₂ emissiooni 97%. Hooldus- ja paigaldusbusside puhul ootame elektriautode ja laadimisvõrgustiku arengut, mis teeks meie tegevuse tulemuseks nullemissiooni. Vanade akende tagasivõtt võimaldab arvutuslikult saavutada süsinikuneutraalsuse,“ sõnab Rammo.
Lisaks kaalub ettevõte puude istutamist ja muid võtteid emissioonide vähendamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare