Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Venemaa tulevik. Vladimir Putini võimule tulek tähistas ka uut tulevikunägemust, mis tähendas kõva käega valitsemist ja samal ajal tarbimishüvede kättesaadavust, märgib Tiido.
Venekeelsel väljaandel Novaja Gazeta on tuleviku labor, mis püüab vaadata Venemaa tulevikku. Suvel üllitasid nad kogumiku “Tabamatu tulevik” just sel teemal. Tulevikku suhtumine, selle kavandamine või sellest loobumine on hea näitaja, mis ilmestab riigi ja rahva seisu olevikus. Venemaa puhul näikse praegu, et tulevik on seal pigem minevik, mida võimud muu stsenaariumi puudumisel aktiivselt pedaalivad.
Nõukajärgse Venemaa elanikkonnal on tulevikku suunatud mõtete ja ideede puudumine ilmselt krooniline nähtus. Juba 1990. aastate keskel andis sotsioloog Lev Gudkov sellele ka nime – “tuleviku abort”. Nõukaaja inimestel ju mingi tulevik oli, kuigi efemeerne, aga siiski, see va helge kommunismiideaal.
Kui kompartei lõpetas fiaskoga, siis kompromiteeris see toda helget tulevikuideaali, midagi püsivat asemele andmata. Väidetakse et Mihhail Gorbatšovi ajal tekkis rahval mingi tulevikulootus ja Boriss Jeltsini võimuletulek andis viite ka võimalusele, et tulevik saab olema demokraatlik.
Helge heaolu näis olevat käega katsutavas kauguses ja erinevalt sotsialismist ja kommunismist näis see tulevat iseenesest. Seda ei ole isegi ehitada vaja, saabub niikuinii. Paraku nii ei läinud.
Meie ajale lähemale tulles hakkas kujunema hoopis uus tulevikunägemus. Et kujuneb maailm, kus on vaid Venemaa ja tekib see maailm Venemaa moraalse ja poliitilise võidu tulemusel. Et selleks pole isegi sõda vaja.
Variante liikus erinevaid. Üks oli Venemaa Lissabonist Vladivostokini. Seejärel sündis soov taastada endine nõukaliit. Kui mitte tervikuna, siis vähemalt Euroopa osas ehk siis Ukraina, Moldova ja Balti riikide taas lülitamisega suurde Venemaasse. Oli ka üksikuid arvamusi vajadusest taastada Vene impeerium ehk tagasi võtta ka Soome.
Ajalooliselt haritumad pead viitasid ka Jalta lepingule ja väitsid, et kui Stalinile anti valitsemiseks ka Ida-Euroopa, siis peab selle taas Venemaale allutama. Päris meie aja lähedale tulles pilt pisut ahenes ja hakati rääkima riigi laienemisest põhiseadusesse kirjutatud Ukraina oblastite võrra või isegi suurema osa Ukraina liitmisest. Kuid kõigi nende tuleviku nägemuste aluseks oli tegelikult minevik.
Vladimir Putini võimule tulek tähistas ka uut tulevikunägemust, mis tähendas kõva käega valitsemist ja samal ajal tarbimishüvede kättesaadavust. Lisaks veel inimeste, kapitali ja ideede vaba liikumine. Demokraatiat kui midagi iseenesest mõistetavat selles tulevikus ei nähtud. Tegemist olnuks millegi lääne sarnasega, kuid ilma sealsete väärtuslike ja demokraatlike värkideta.
Sellest nägemusest sai autokraatia teoks, kuid moderniseerimisega läks kitsaks kätte, kuigi ega keskklassil väga halvasti ju ei läinud. Leiti, et autoritaarses režiimis võib ka elada, kui sellega kohaneda. Kui Kremlil hakkas selles olukorras igav ja igatseti midagi ägedamat, siis hakati ka sellega kohanema. Vähemalt kõrgem keskklass õppis ära patriootliku käitumise ühendamise patriootlike riigitellimuste saamise ja sellest tuleneva kasumiga.
Mõne vaatleja arvates on tegemist retroriigi võitlusega tuleviku vastu, et kontrollida minevikku. Üks psühhiaater ütles, et vaimuhaiglates on praegu palju noori narkomaane, kes elavad vaid päev korraga, kuna sõja tingimustes nad tulevikku ei näe. Kasvavat kiirelt ka antidepressantide müük.
“Kasvanud on lühiajaliste krediitide võtmine ja kiirelt vähenenud pikaajalised säästukavad.”
Levada keskuse andmeil kasvab venemaalaste arv, kes ei planeeri enam mingit tulevikku. Kui 2021. aastal oli neid 12 protsenti, siis tunamullu juba 27 protsenti ja praegu veelgi rohkem. Üha enam inimesi elab päevhaaval. Kasvanud on lühiajaliste krediitide võtmine ja kiirelt vähenenud pikaajalised säästukavad. Inimestel ei ole enam lihtsalt usku stabiilsusesse.
Üks Viinis töötav vene päritolu psühhoanalüütik väidab, et eriti just tema venekeelsete patsientide seas levib seisukoht, et maailm on lõppemas, kõikjal on halb ja tulevikku ei ole. Sotsioloogid viitavad küsitlustele, milles inimesed väidavad, et kõik nende katsed tulevikule mõelda nurjuvad. On hakanud korduma fraas, et tulevik on üks suur must auk.
Sõja kolmandal aastal võib ühiskondlikus arvamuses eristada kolme tulevikuvarianti. Esimene on eranditult isiklik ja seotud perekonna ning olmeküsimustega nagu pangalaenu tasumine ja laste koolitamine. Teine variant on kollektiivne ja seotud argipäevade keskse teemaga ehk tulevahetuse katkestamise ajakavaga, relvarahuga ja seejärel võimalik et ka rahuga. Kolmas variant on samuti kollektiivne ja seotud minevikuga ehk tuleviku kujutamisega sellisena, nagu oli minevik enne suursõja algust.
Tänavuse aasta algul näitasid küsitlused, et kui inimene kuuleb sõna “tulevik”, siis 39 protsenti mõtleb vaid isiklikule elule ja lähikondlastele. Muudatustele riigi elus mõtleb 21 protsenti. 17 protsenti on üldse vastuse andmisega raskustes ja sama palju on neid, kelle sõnul on võimatu tulevikku ette kujutada.
Näib, et riigi strateegia on kaos ja riigi relv on hirm. Küsitletuile ei tule pähegi võimalus, et tuleviku jaoks on vaja ise midagi teha või selle eest võidelda. Isegi mõtteid, et tuleks normaalsete aegadeni kuidagi elada, esineb üha vähem.
Sotsioloogid arvavad, et kolm aastat tagasi kaotas Venemaa oma tuleviku. Varasem maailmapilt on kildudeks purunenud, uut aga asemele ei ole tekkinud. Võimud pakuvad rahvale üha aktiivsemalt minevikku kui tuleviku aseainet. Et midagi sama, mis varem, aga uute mõteteta.
Vene rahvast kujutatakse kui ohvrit, kes on asetatud võidu altarile maailma puhastamiseks fašismi needusest. Seetõttu on ka loomulik, et need rahvad, kes ei tunnista Venemaa erilisust ja vaimset juhirolli, on jumalaeitajad ja seega karistust väärivad. Tekkinud on iselaadne poliitiline religioon, mille mittetunnistajad kuulutatakse vaenlasteks ja kuuluvad kui mitte otse hävitamisele, siis vähemalt vangilaagrisse saatmisele.
Riik on asunud järgima samuraide mudelit, et eesmärki ei ole, on vaid teekond.
Viited lugemishuvilistele