Cook liitus Apple’iga 1998. aastal pärast seda, kui ta oli olnud tosin aastat IBMis ja kuus kuud arvutitootjas Compaq, mis võeti sajandivahetusel üle Hewlett-Packardi poolt.
Kui pankrotiga maadlev Apple kutsus 1985. aastal ettevõttest minema löödud Jobsi tagasi, pöörduski viimane Cooki poole.
Apple’i tegevjuhiks saades ei keskendunud Cook mitte niivõrd toodetele, mis tänu tema geeniusest eelkäijale tegigi Apple’i suureks, vaid inimestele, strateegiale ning strateegia elluviimisele. Kolm aastat pärast tema ametisse astumist hakkas selline lähenemine tulemusi andma. Mõjukas majandusleht Financial Times valis ta 2014. aasta inimeseks.
Cook on nüüd Apple’i eesotsas olnud pea 15 aastat ning pole teada, millal 65-aastane juht plaanib taanduda, aga ta on vihjanud, et ka järgmine juht tuleb ettevõtte seest.
Ajakirjanduses on hakatud spekuleerima, et uueks juhiks võib saada ettevõtte praegune riistvaraüksuste juht, 50-aastane John Ternus.
Kui senini on Apple tuntud selle poolest, et tooted on suhteliselt kallid, siis selle kuu alguses tõi ettevõte turule sülearvuti MacBook Neo, mille hind algab 599 dollarist. Eesti poodides on need siiski kallimad.
Veel üks geenius – Jonathan Ive
Jony Ive Foto: Andrew Cowie/AFP/Scanpix
Tegevjuhtide Steve Jobsi ja Tim Cooki kõrval on Apple’i kasvamisel maailma üheks mõjukaimaks tehnoloogiaettevõtteks oluline roll ka ettevõtte pikaaegsel peadisaineril, kreatiivgeenius Jonathan (Jony) Ive’il. Tema käe läbi said oma välimuse ja funktsioonid nii lauaarvuti iMac kui ka muusikapleier iPod ja esimesed nutitelefonid iPhone.
Raamatus «Steve Jobs» tunnistas Ive, et kõige uhkem oma töödest on ta iPod’i valge värvuse üle, mis pidi olema mitte lihtsalt valge, vaid puhas valge.
«Mitte ainult seade, vaid ka kõrvaklapid ja juhtmed ning isegi toiteblokk,» meenutas Ive.
2012. aastal kuninganna Elizabeth II-lt rüütlitiitli saanud Ive sündis 1967. aastal Londoni kirdeosa äärelinnas.
1989. aastal võitis ta 750 naela suuruse preemia, mille kulutas lennupileti ostmiseks San Franciscosse, sest oli kuulnud, et see koht on disainiutoopia. Räniorus oli ta vaimustunud «kõik on võimalik»-atmosfäärist, mis paistis olevat risti vastupidine konservatiivsele Inglismaale.
Suurbritanniasse naastes hakkas ta kohe mõtlema, kuidas saada San Franciscosse tagasi.
1990. aastal sai Ive’ist vastrajatud disainiagentuuri Tangerine partner. Muu töö kõrval disainis ta ka kantavaid arvuteid Apple’ile ja 1992. aastal, kui ta oli 25, pakuti talle Apple’is ka tööd.
«Ma tahtsin olla osa sellest hullumeelsest ettevõttest,» ütles ta kolm aastakümmet hiljem.
Kui Jobs naasis Apple’isse, arvas toona 30-aastaseks saanud Ive, et Jobs valib tema asemele mõne tuntud disaineri. Jobs vaataski alguses maailma tippdisainerite suunas, aga siis astus ta ka Apple’i disainistuudiosse.
«Mul klappis Steve’iga kohe sellisel viisil, nagu pole varem mitte kellegagi ega hiljem olnud,» meenutas ta esimest kohtumist Jobsiga aastakümneid hiljem The Wall Street Journalile.
Peagi hakkasid Jobs ja Ive peaaegu iga päev koos lõunatama ning Jobs veetis lugematu hulk tunde disainistuudios, kus nad ideid käegakatsutavateks muutsid.
«Kui me vaatame Jony panust Apple’isse, siis see ei ole üks toode. See on kultuur, mille ta lõi – protsess, mille ta välja arendas ja mida Apple kasutab,» ütles Apple’i analüüsikeskuse Above Avalon asutaja Neil Cybart.
Tim Cooki – kellest sai Jobsi järel Apple’i tegevjuht – juhtimisel vaatas Apple aga üha rohkem iga dollarit, mida ettevõte kulutas ja debateeris paljude Ive’i ettepanekute üle.
2019. aastal lahkus Ive Apple’ist ja asutas oma disainistuudio LoveFrom, kuid ajakirjandusega suhelnud allikate sõnul algas tema tegelik eemaldumine juba palju varem.
Ive’i frustreeris asjaolu, et nõukogu liikmeteks said finants- ja tootmistaustaga, mitte aga tehnoloogiaga või muu ettevõtte põhitegevusega seotud inimesed.
Eelmise aasta juunis sai teatavaks, et maailma tuntuim tehisaruarendaja OpenAI omandas Ive’i idufirma io (teadlikult väikeste tähtedega – toim) 6,4 miljardi dollari eest ning hakatakse arendama tehisarul töötavat seadet. Mida täpselt, pole teada, aga OpenAI tegevjuht Sam Altman ütles novembris, et loodab toote turule tuua kahe aasta jooksul.