Sloveenia valitsuse uute meetmete kohaselt tohivad eraisikud osta maksimaalselt 50 liitrit kütust päevas. Ettevõtetele ja põllumeestele kehtib suurem, 200-liitrine päevalimiit, kirjutab BBC. Piirangute peamiseks põhjuseks on nn „kütuseturism“.
Sloveenias on kütusehinnad riiklikult reguleeritud ning bensiin Euro-super 95 maksis enne oodatavat hinnatõusu maksimaalselt 1,47 eurot ja diisel 1,53 eurot liitri kohta. Naaberriigis Austrias läheneb bensiini hind aga 1,80 eurole ning diisel 2,00 eurole.
USA ajakirja Newsweek teatel on odavamad hinnad toonud kaasa piiriülese nõudluse kasvu ja varude kokkuostmise, mis on kurnanud Sloveenia tanklaid ning tekitanud pikki järjekordi. Mitmed tanklad pidid pühapäeval kütuse lõppemise tõttu isegi uksed sulgema.
Mõned kütusemüüjad olid juba enne riiklikke meetmeid kehtestanud omapoolsed piirangud. Regioonis tegutsev Ungari nafta- ja gaasikontsern MOL seadis eraisikutele 30-liitrise ja ettevõtetele 200-liitrise ostulimiidi. Uute valitsuse reeglite kohaselt peavad üleriigilistest piirangutest kinnipidamist kontrollima tanklad ise.
Valitsus kaasas sõjaväe ja algatas uurimise
Sloveenia peaminister Robert Golob andis olukorra lahendamiseks relvajõududele volitused aidata kütust ladudest tanklatesse transportida. Peaminister kinnitas avalikkusele olukorra kontrolli all olemist: „Las ma rahustan teid, et Sloveenias on piisavalt kütust, laod on täis ja kütusepuudust ei tule.“
Samas süüdistas valitsus erakorralisel istungil riigi suurimat naftamüüjat Petroli, milles riigil on 32,3-protsendiline osalus, jaotusprobleemide lahendamata jätmises. Valitsus algatas uurimise võimalike rikkumiste osas kütusega kauplemisel ning kriitilise infrastruktuuri haldamisel. Petrol lükkas süüdistused tagasi ja viitas ootamatule nõudluse kasvule.
Olukord on tekitanud vastukaja ka naaberriikides. Austria paremäärmusliku Vabaduspartei juht Herbert Kickl kasutas olukorda poliitilise propagandana ja tõstatas sotsiaalmeedias küsimuse: „Kas pole kurb, et me elame riigis, kus paljudel on muutunud vajalikuks minna välismaale, et elu oleks odavam?“
Transpordisektor nõuab kiiret sekkumist
Probleem ei piirdu ainult Sloveeniaga. Rahvusvahelise maanteetranspordi liit (IRU) hoiatab kodulehel, et hüppeliselt kasvavad diislikütuse hinnad ja vähenev pakkumine panevad Euroopa Liidu transpordiettevõtted kohese surve alla.
IRU saatis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kirja, milles nõutakse kiiret reageerimist turgude stabiliseerimiseks. Liit soovitab koordineeritult vabastada strateegilised naftavarud, võimaldada paindlikkust kütuseaktsiisides ning pakkuda ettevõtetele sihipärast kriisiabi.
IRU peasekretär Umberto de Pretto märkis: „Kui diislikütuse tarned on häiritud, on mõjusid tunda koheselt kogu ELi logistikavõrgustikes, aeglustades tarneahelaid ja mõjutades kaupade tarnimist ettevõtetele, poodidele ja majapidamistele.“ Ta lisas: „Koordineeritud ELi tegevus on hädavajalik kütuseturgude stabiliseerimiseks, killustunud riiklike vastuste vältimiseks ja tagamaks, et logistikaahelad jätkavad toimimist.“
IRU andmetel sõidab üle 90 protsendi Euroopa Liidu veokitest diisliga. Kütus moodustab vedajate kuludest umbes kolmandiku, ning kuna ettevõtete kasumid on niigi napid (ligikaudu 2 protsenti), lööb ootamatu hinnatõus neid väga valusalt. Organisatsioon hoiatab, et mõnes riigis on kütusemüüjad juba asunud oma klientidele müüdavaid koguseid piirama.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (26)