FAKTIKONTROLL | Kas arstid peaks kohtusse andma? Homöopaatia propageerija hirmutab jälle vaktsiinidega

Martinsoni hinnangul ei selgita arstid piisavalt vaktsiinide kõrvaltoimeid. „See on kuritegu, sest sa ei hoolitse oma patsiendi eest,“ ütleb ta. „Kahjuks on nii, et meie tervishoiutöötajad, kes pidevalt vaktsineerivad, ei tea ise neid kõrvalnähte. On aeg hakata arste kohtusse andma,“ räägib ta oma Facebooki postitatud videotes.

Naine, kelle tegevuse eest on terviseamet varemgi hoiatanud, väidab, et tegelikest vaktsiini kõrvaltoimetest märgitakse üles vähem kui üks protsent ja et enamik vaktsiine ei peata nakkuse edasikandumist teistele inimestele.

Kokku on tema postitused Facebooki andmetel kogunud enam kui 400 jagamist.

1. väide: „Tegelikest vaktsiini kõrvaltoimetest märgitakse üles vähem kui üks protsent.“

Eestis on arstidel kohustus teavitada Ravimiametit tõsistest kõrvaltoimetest. Ravimiamet avaldab andmed kõikide kõrvaltoimete kohta, millest on neile teatanud nii tervishoiuteenuse osutajad kui ka kodanikud. Kõrvaltoimete statistika aastate kaupa leiab Ravimiameti kodulehelt.

„Siiski jäetakse keskmiselt enam kui 90 protsenti tekkinud reaktsioonidest teatamata,“ tõdes Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.

Uusküla sõnul ei olegi turustamise ajal vaja kõigist tekkinud nähtudest ravimi või vaktsiini järgselt Ravimiametit teavitada, eriti kui tekkinud reaktsioonid on kergekujulised ja ravimiteabes kirjas. Ohutusandmete kogumise eesmärk turustamise ajal on tuvastada uued ja tõsised harvaesinevad kõrvaltoimed.

Eesti täidab ja isegi ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitust, kogudes piisavalt infot ravimite ja vaktsiinide seniteadmata kõrvaltoimete kohta, et tagada nende ohutu kasutamine. „2025. aastal edastati märkimisväärselt rohkem teatisi kui nõutud miinimum,“ ütles Uusküla.

2. väide: „Enamik vaktsiine ei peata nakkuse edasikandumist.“

„Vaktsiinid on loodud nii, et inimene teist inimest ei nakata,“ kinnitas Delfi Faktikontrollile Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova.

Isegi kui kasutatakse elusnõrgestatud vaktsiini (näiteks leetrite puhul), on viirus Filippova sõnul laboris nii nõrgaks tehtud, et see ei suuda tervel inimesel päris haigust tekitada ega sealt edasi teistele hüpata.

„Mõned vaktsiinid ei kaitse vaktsiini saanud inimest täielikult nakatumise eest, kuid kaitsevad teda haigestumise või tüsistuste eest,“ tõdes Filippova. Näiteks COVID-19, gripi, läkaköha, rotaviirusnakkuse ja difteeria vaktsiinide puhul võib inimene küll nakatuda, kuid kinnitas, et haigus kulgeb neil kergemalt ja nakkusoht on väiksem ja lühiajalisem.

Vaktsiinid tekitavad immuunsuse, mis suudab hävitada patogeeni enne selle inimorganismis paljunemist (näiteks MMR-, HPV- ja tuulerõugete vaktsiinid). „Seda nimetatakse steriliseerivaks immuunsuseks, mis hoiab ära viiruse edasikandumise teistele inimestele, seega ei ole ohtu, et vaktsiini saanud inimene teisi nakataks,“ ütles Filippova.

„See risk, et vaktsineeritud nakatavad mittevaktsineerituid on enamusel juhtudest vaid teoreetiline,“ kinnitas ka ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. Ehkki pärast leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini võib 1-4 nädalat inimese ninas ja kurgus pesitseda nõrgestatud viiruse osakesi, ei ole tõestust selle kohta, et viirus kokkupuutel teistele edasi kanduks.

Ainsad erandid on rotaviiruse vaktsiin ja punetised. Need on elusad kuid nõrgestatud viirused, mille puhul võib vaktsiiniviirus erituda – rotaviiruse vaktsiini korral väljaheitega, punetiste korral rinnapiima kaudu. „On täheldatud juhtumeid, kus viirus on kandunud vaktsineeritud inimeselt üle haigust läbi põdemata inimesele, aga vaid ilma haigussümptomeid esile kutsumata,“ selgitas Uusküla.

3. väide: „Arstid eiravad teavitamiskohustust ja ei tea ise neid kõrvalnähte“

Nagu igas valdkonnas, on ka arstide seas neid, kes immuniseerimise korraldamise nõudeid rikuvad ning igat patsienti kõikide immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ei informeeri. „Mõni arst räägib neist põhjalikult, mõni lakooniliselt,“ tõdes Filippova. Siiski leidub tema sõnul vaid üksikuid arste, kes vaktsineerimisega kaasa tulevatest kõrvalnähtudest patsiente üldse ei informeeri või neile vaktsineerimise infolehte ei anna.

Selleks, et vaktsineerijad teaksid kõiki vaktsineerimisega kaasnevaid kõrvalnähte ning neid patsientidele põhjalikult selgitada oskaksid, on neile ette nähtud mitu kohustust:

Kõikide vaktsiinide kõrvaltoimed on loetletud iga vaktsiini pakendi infolehel ning leitavad ravimiregistrist.

Vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide ehk kõrvalnähtude kohta kogub Eestis infot ravimiamet. Kõik ravimiametini jõudnud vaktsiini kõrvalnähtude teatiste kokkuvõte avaldatakse ravimiameti kodulehel.

Varasemalt ümber lükatud väited

Facebooki videotes esines mitmeid fakte ja väiteid, mida on Delfi Faktikontroll juba varasemalt ümber lükatud.

4. Väide: „Vaktsiinid põhjustavad autismi.“

• Ulatuslikud uuringud on näidanud, et vaktsiinid autismi ei põhjusta, kinnitab Maailma Terviseorganisatsioon.

• Vaktsiinid ei põhjusta ka „käitumuslikke sümptomeid“, mis viiksid kuidagi autismi diagnoosini.

5. väide: „Kui ei vaktsineeri, maksad trahvi.“

• Uus NETSi eelnõu ei muuda vaktsineerimist kohustuslikuks. Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik ja igal isikul on õigus vaktsineerimisest keelduda.

• Eelnõu §37 ei kohaldu patsiendile või „üksikisikule“, vaid on suunatud immuniseerimise läbiviijatele ja korraldajatele, näiteks tervishoiutöötajatele.

Otsus: eksitav. Martinsoni jagatav info on eksitav, kuna Eestis on vaktsineerimine rangelt vabatahtlik. Kuigi arstid kõikidest vaktsiinidega kaasnevatest kõrvaltoimetest ei teavita, puudub neil selleks ka otsene kohustus ning Eesti ohutuskontroll toimib WHO soovitustest tõhusamalt. Samuti on vaktsiinid loodud immuunsuse tekitamiseks ilma päris haigust põhjustamata, mistõttu ei ole vaktsineeritud inimene teistele ohtlik.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (30)