Muuhulgas tuli saates juttu, mis üldse on reivlender ning kuidas seda tantsitakse, miks on folgi segamine kõigi muude žanritega hetkel hästi popp ja kui palju naljakaid pilke saavad bändiliikmed, kui kannavad bändipusasid kirjaga «Folk on acid».
OOPUSe värske album »Reivlender» on näide sellest, kuidas pärimus ja reiv ei ole vastandid, vaid sama mündi kaks külge.
Kui pärimusmuusikal oli ajalooliselt oluline roll kogukondlike pidude juures, siis OOPUS viib selle loogilise jätkuna ööklubidesse. ««Reivlender» tähendab vana kombe uuestisündi – kui küla kiigeplatsil mängiti viiulit ja torupilli, siis täna on küla kiigeplatsiks ööklubid ja festivalid,» räägivad bändi muusikud Mari Meentalo ja Johannes Ahun.
Reivlender on sõnademäng ja kontseptuaalne ühendus reivi ja reilenderi vahel. See tähistab OOPUSe loomingulist ja filosoofilist ruumi, kus pärimuslik tantsuline rütm ja kaasaegne elektrooniline muusika sulanduvad üheks tervikuks. Bändi jaoks on reiv ühelt poolt kehaline ja vabastav kogemus, samas kui reilender tähistab pärimuslikku koos tantsimise vormi, mis seob liikumise, rütmi ja kogukondliku energia.
Eesti elektroonilise pärimusmuusika teerajaja Olev Muska sõnul on OOPUS hakkama saanud järjekordselt võimsa ja energilise küborg-folkmuusikaga, mis garanteeritult paneb rahva metsikult kaasa hüppama.