Šveitsi saastejälgimisfirma IQAir avaldas möödunud nädalal oma 2025. aasta maailma õhukvaliteedi raporti. Firma analüüsis andmeid 9446 linnast 143 riigis üle kogu maailma.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kehtestanud peente osakeste ehk PM2,5 ohutud piirnormid – 5 mikrogrammi kuupmeetri kohta (µg/m³). Need väikesed sissehingatavad osakesed võivad tungida sügavale kopsudesse ja sattuda vereringesse. Neid on seostatud hingamisteede probleemide, südame-veresoonkonna haiguste ja pikaajaliste haigustega nagu vähk.
Praegu vastavad ohutuse suunistele Euroopas vaid kolm riiki. Need on Andorra, Eesti ja Island. Maailmas oli piirnormidesse mahtuvaid riike või territooriume 13: Austraalia, Barbados, Bermuda, Prantsuse Polüneesia, Grenada, Uus-Kaledoonia, Panama, Puerto Rico, Réunion ja USA Neitsisaared.
See tähendab, et 130 riigis 134st ehk 91% ei vasta õhukvaliteet nõuetele. Kõige saastatumad riigid olid Pakistan (67.3 µg/m³), Bangladesh (66.1 µg/m³), Tadžikistan (57.3 µg/m³), Tšaad (53.6 µg/m³) ja Kongo Demokraatlik Vabariik (50.2 µg/m³). Kõige saastatumad linnad olid Indias, Pakistanis ja Hiinas. Indias oli nii esikoht kui ka kolm neljast kõige saastatumast linnast.
India põhjaosas asuvas Uttar Pradeshi osariigis Loni linnas oli PM2,5 aastane keskmine kontsentratsioon 112,5 µg/m³ – üle 22 korra suurem kui WHO soovitus. 2024. aasta uuring näitas, et suurimad saasteallikad on liiklus, tööstusheitmed, teetolm ja ebaseaduslik prügi käitlemine. Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Nieuwoudtville oli aga kõige vähem saastatud koht, kus PM2,5 keskmine aastane kontsentratsioon oli 1,0 µg/m³.
IQAir jälgib õhukvaliteeti pidevalt ning avalikustab andmeid otse. Kirjutamise hetkel olid kõige saastatumad linnad Tais, Indias, Vietnamis ja Lõuna-Koreas. Kõige puhtama õhuga linnade tabeli esikahes oli Sydney ja Canberra Australias ning kolmandal kohal Montreal Kanadas. Neljanda ja viienda koha võtsid aga Euroopa linnad: vastavalt Barcelona Hispaanias ja Lyon Prantsusmaal. Esikolmekümnes domineerisid just Euroopa linnad. Helsingi oli 14. kohal.
Puudused ülevaates
Aruandes täheldati 54 riigis PM2,5 aastase keskmise taseme tõusu, vähenes see 75 riigis ja jäi kahes riigis samaks. Kuid andmetes on endiselt suuri lünki. IQAir andmetel on vaid murdosal maailma elanikkonnast juurdepääs reaalajas kohalikule õhukvaliteedi teabele.
Ja mõnes kohas läheb olukord halvemaks. 2025. aasta märtsis kaotas Trumpi administratsioon USA välisministeeriumi ülemaailmse õhukvaliteedi seireprogrammi, jättes miljonid inimesed andmetele juurdepääsuta.
Soomes asuv Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskus (CREA) teatas, et 44 riigis on seirealased jõupingutused nõrgenenud ja kuues riigis puudub seire täielikult. „Ilma seireta ei saa me täielikult aru, mis on õhus, mida me hingame,“ selgitas IQAir Global tegevjuht Frank Hammes. „Reaalajas andmetele juurdepääsu laiendamine annab kogukondadele võimaluse tegutseda.“
Uuringust selgus, et õhukvaliteet halveneb kogu maailmas, peamiselt inimtegevusest tingitud kliimamuutuse tõttu. 2025. aastal õhukvaliteedi halvenemise taga oli eelkõige metsatulekahjude suits, aga ka tolmupöörised ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused, mida fossiilkütuste põletamine enamgi võimendas.
Möödunud aasta oli ELi ajaloo kõige rängem metsatulekahjude aasta, saavutades rekordilise haripunkti augustis. Ekstreemsed ilmastikutingimused, mille taga olid surmavad kuumalained, üleujutused ja põuad, põhjustasid kogu kontinendil vähemalt 43 miljardi euro suuruse lühiajalise majandusliku kahju.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (22)