Shelli tegevjuht Wael Sawan ütles, et kütuse tarneahel on tõsiselt häiritud. Lennukikütuse varud on juba praegu tõsiselt pihta saanud, järgmisena tabab puudus diislit ja seejärel bensiini. Sawani sõnul mõjutab naftatoodete füüsiline nappus praegu enim Aasiat, kuid peaks aprillis kanduma üha enam ka Euroopasse, vahendab CNBC.
„Meie kliendid vajavad molekule ja elektrone,“ ütles Sawan. „Huvitav on lugeda jutte hindadest ja muust, kuid oluline on füüsiline voog.“
Iraan on Hormuzi väina sulgemisega kehtestanud Lähis-Ida naftatootjatele sisuliselt majandusblokaadi, rääkis konverentsil Kuveidi riikliku naftafirma Kuwait Petroleum juht šeik Nawaf al-Sabah.
„See ei ole rünnak ainult Pärsia lahe riikide vastu. See hoiab kogu maailma majandust pantvangis,“ ütles al-Sabah. „Selle sõja kulud ei jää geograafiliste piiride sisse. Need ulatuvad läbi kogu tarneahela.“
Analüütik Paul Sankey sõnul on tegemist halvima naftašokiga alates 1973. aasta araabia naftaembargost. „Oleme de facto olukorras, kus iraanlased kontrollivad väina,“ ütles Sankey. „Seega on olukord äärmiselt tõsine.“
Hinnad on kolme aasta kõrgeimal tasemel
Naftahinnad lõpetasid nädala enam kui kolme aasta kõrgeimal tasemel. USA toornafta hind on alates 28. veebruarist, mil USA ja Iisrael ründasid Iraani, tõusnud 49 protsenti 99,64 dollarini barrelist. Rahvusvaheline võrdlusindeks Brent, mis kujundab postihindu ka Eesti tanklates, on kerkinud üle 55 protsendi 112,57 dollarini barrelist.
USA naftahiiu Chevron tegevjuht Mike Wirth ütles, et nafta füüsiline pakkumine on oluliselt napim, kui futuuriturg näitab. „Hormuzi väina sulgemise reaalsed, füüsilised tagajärjed liiguvad praegu läbi kogu süsteemi ja ma ei usu, et need on naftafutuuride hindadesse täielikult arvestatud,“ ütles Wirth.
ConocoPhillipsi tegevjuht Ryan Lance lisas, et isegi kui sõda peaks saama kiire lõpu, ei tasu lähiajal oodata hindade langemist sõjaeelsele tasemele. Pärsia lahe riikide tootmise täielik taastamine võtab kolm kuni neli kuud, kuna suletud väina tõttu on nad pidanud tootmisüksusi sulgema, selgitas Kuveidi naftafirma juht al-Sabah.
TotalEnergiesi tegevjuht Patrick Pouyanné tõi välja, et toornaftast kiiremini on kallinenud lõpptoodete hinnad: lennukikütuse hind on tõusnud 200 dollarini ja diisli hind 160 dollarini barreli eest. Hiina on keelanud naftatoodete ekspordi, Tai on kehtestanud bensiini normeerimise.
„Kriis hakkab päriselt kliente mõjutama,“ ütles Pouyanné. „Kõik sõltub sellest, kui kaua see konflikt kestab. Loodan, et mitte liiga kaua. Vastasel juhul on tagajärjed väga-väga dramaatilised.“
Maailma ühe suurima LNG eksportööri Cheniere’i juht Jack Fusco ütles, et firma püüab suunata võimalikult palju gaasi Aasia riikidesse, mis sõltuvad tugevalt Katari impordist, kuid ettevõte töötab juba praegu täisvõimsusel. Keerukaks muudab tema sõnul olukorra aga see, et vedu USA rannikult Aasiasse võtab aega 28 päeva.
Eskaleerumise risk on kõrge
Johns Hopkinsi ülikooli Iraani ekspert Vali Nasr ütles, et sõda ei lõppe ilmselt niipea. Iraan ei otsi tema hinnangul relvarahu, vaid suurt kokkulepet, mis annaks neile Hormuzi väina üle kontrolli, majandusliku kompensatsiooni ja julgeolekugarantiid.
Trumpi esimese ametiaja kaitseminister Jim Mattis lisas, et Iraan peab totaalset sõda, samas kui USA viib läbi piiratud ulatusega õhurünnakuid. Režiimivahetus Teheranis on ekskaitseministri arvates illusoorne eesmärk, konflikt on patiseisus ja üks pool tõenäoliselt eskaleerib seda edasi. „Ma ei usu, et me saame sellest lihtsalt minema kõndida. Me oleme keerulises olukorras,“ ütles Mattis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)