Teadlased ütlevad, et kellakeeramine on inimese tervisele kahjulik. Uuringud näitavad, et kellakeeramisele järgnevatel päevadel teevad inimesed rohkem vigu. See tähendab, et kasvab töö- ja liiklusõnnetuste arv. Kaasneval segadusel on majandusele selgelt negatiivne mõju.
Positiivseid külgi kellakeeramisel tänapäeva ühiskonnale enam peaaegu pole. Kui kunagi võis veidi olla kasu sellest, et tulesid põletati päevas tund aega vähem, siis tänapäeva elu on nii elektrifitseeritud, et elektritarbimisest on valgustuse osa kaduvväike.
Kellakeeramise kahjulikud küljed pole kellelegi enam mingi uudis. Sellest räägitakse igal aastal vähemalt kaks korda üsna põhjalikult. Selle iganenud praktika lõpetamise küsimuses valitseb ühiskonnas suhteliselt suur üksmeel.
Kellakeeramise negatiivsed tagajärjed kaaluvad tänapäeval üles positiivse. Sellest hoolimata pole EL suutnud seda praktikat lõpetada ja seekordne kellakeeramine ei jäänud viimaseks.
Ometi on kellakeeramise lõpetamise ettepanekud poliitikasse takerdunud. Üks suur võimalus see lõpetada tuli 2018. aastal, kui Euroopa Komisjon tegi liikmesriikide soovil ettepaneku kellakeeramine lõpetada. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis lepiti toona kokku, et Eesti toetab liikmesriikides kellakeeramise lõpetamist ja püsivat üleminekut suveajale.
Ajavööndi valimine tekitas siis riikide vahel erimeelsusi. Kui Läti ja Leedu eelistasid samuti suveaega, siis Soome tahtis jääda talveaega. Seejärel tulid peale juba tähtsamad küsimused, nagu näiteks koroonakriis, ja kellakeeramise üle arutamine pudenes päevakorrast sootuks välja.
Kellakeeramise lõpetamine ei ole tegelikult mingisugune uus asi. Eesti on ka varem olnud aasta ringi ühes vööndiajas. Aastail 1990–1996 ja 2000–2001 suveajale üle ei mindud. Kuid toona Eesti veel Euroopa Liitu ei kuulunud ja võis seda ise otsustada. Nüüd on igati loogiline, et tuleb arvestada Euroopa ühisturu teisi liikmesriike.
Õnneks on Euroopa Komisjon asja uuesti kätte võtnud, et kellakeeramise küsimus ära lahendada. Selle aasta lõpuks peaks valmima uuring, millisesse ajavööndisse on mõistlik jääda. Uuringu tulemuste järgi saavad Euroopa Nõukogu ja parlament teha otsuse, kuidas kellakeeramise lõpetamisega edasi minna. Kuid see tähendab, et sel nädalavahetusel toimunud kellakeeramine ei jäänud veel viimaseks.
Postimees on seisukohal, et kui uuringu tulemused selguvad, tuleb see teema kiirelt ja lõplikult lahendada ning jätta kellakeeramise praktika ajalukku. Olgu tulemus püsiv suveaeg või talveaeg – peaasi et nende kahe vahel pendeldamine saaks lõpu. Soovime Euroopa institutsioonidele jõudu tööle, et vähemalt järgmisest aastast võiks saada viimane kellakeeramise aasta.