Keda loetakse lapsega töötavaks isikuks?
Lapsega töötav isik on inimene, kes oma töö või tegevuse tõttu puutub lapsega vahetult kokku – suhtleb lapsega, juhendab, õpetab, hooldab, nõustab, tegeleb lapsega teenuse osutamisel vms.
Lapsega töötavaks isikuks ei peeta ainult palgalist töötajat, vaid ka teisi inimesi, kes puutuvad lastega oma rolli tõttu vahetult kokku.
Lapsega töötavaks loetakse isik, kes puutub lapsega kokku:
• töö- või kutsetegevuses – näiteks õpetaja, treener, logopeed, noorsootöötaja, lapsehoidja või arst, kes töötab lastega.
• vabatahtlikuna – näiteks noortelaagri vabatahtlik abiline või koguduse pühapäevakooli vabatahtlik
• asendusteenistuses – inimene, kes teeb ajateenistuse asemel asendusteenistust ja puutub selle käigus lastega vahetult kokku
• tööturuteenuste osutamisel – näiteks noortele suunatud nõustamise või tugiteenuse pakkuja
• praktikandina – näiteks õpetajakoolituse tudeng koolipraktikal või sotsiaaltöö tudeng lasteasutuses praktikal
Niisiis, oluline ei ole ainult ametinimetus, vaid see, kas inimene puutub lapsega vahetult kokku oma rolli tõttu. Õpetaja ja abiõpetaja, lasteaia töötaja, treener, huviringi juhendaja, noorsootöötaja, lastekaitsetöötaja, lastega töötav sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötaja – nad kõik puutuvad lastega vahetult kokku.
Lapsega töötavaks ei peeta inimest, kes oma töös puutub küll kokku ka lastega, kuid ei tegele nendega vahetult ega püsivalt. See tähendab, et tema töö ei hõlma laste juhendamist, kasvatamist, nõustamist ega hooldamist. Nii ei loeta lapsega töötavaks isikuks näiteks müüjat, ühistranspordi bussijuhti ega klienditeenindajat.
Milline on seejuures tööandja vastutus?