Brent toornafta futuurid hüppasid täna hommikul 2,16 protsendi ehk 2,43 dollari võrra barrelist ja saavutasid barrelihinnaks 115 dollarit, olles lõpetanud reedese kauplemispäeva 4,2 protsenti kõrgemal.
USA etalon West Texas Intermediate (WTI) oli 101,50 dollari peal barrelist, mis teeb 1,87 protsenti tõusu. Nende eelmise kauplemissessiooni kerkimine oli 5,5 protsenti.
«Turg on sisuliselt välistanud võimaluse, et sõda läbirääkimiste teel lõpu leiab, vaatamata Trumpi väidetele jätkuvatest otsestest ja kaudsetest kõnelustest Iraaniga, ning valmistuvad sõjategevuse teravaks eskaleerumiseks, mis omakorda tähendab naftahinnale tõusuväljavaateid,» ütles Vanda Insightsi naftaanalüütik Vandana Hari. Ta lisas, et «ajastuse ja lõpliku tulemuse vallas valitsevad siin veel tohutud ebaselgused».
USA president Donald Trump on öelnud, et USA ja Iraan on kohtunud «otseselt ja kaudselt» ning et Iraani uued juhid on olnud «väga mõistlikud», samal ajal kui piirkonda saabub rohkem USA väeüksusi ning Iisraeli armee teatas täna hommikul, et nad ründavad Iraani valitsuse taristut terves Teheranis.
Brent on teinud selles kuus tervelt 59 protsendi suuruse tõusu, mis on kõige teravam kuine kerkimine alates 1990. aasta lahesõjast – pärast seda, kui Iraani konflikti tõttu sisuliselt sulgus Hormuzi väin, mille kaudu liigub viiendik maailma nafta. ja gaasitarnetest.
28. veebruaril alanud sõda on laienenud üle Lähis-Ida. Läinud laupäeval tegid oma esimesed rünnakud Iisraeli pihta Iraani järele joonduvad Jeemeni huthid, mis omakorda suurendab tõenäosust, et ohtu võivad sattuda ka laevamarsruudid ümber Araabia poolsaare ja läbi Punase mere.
«Konflikt ei ole enam kontsentreeritud Pärsia lahele ja Hormuzi väina ümbrusele, vaid laieneb ka Punasele merele ja Bab el-Mandebile – mis on üks kriitilisemaid kitsaskohti toornafta ja rafineeritud naftatoodete voogudele,» kirjutas klientidele JP Morgani analüütik Natasha Kaneva.