Õiguse parvlaevale püsielaniku sooduspileti osta saavad ainult need Saaremaa ja Hiiumaa elanikud, kelle elukoht oli saarel rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga. Õiguskantslerile kaebuse esitanud saareelanik leidis, et see on ebaõiglane pärast seda kuupäeva saarele registreeritud inimese suhtes, kuid Ülle Madise selles põhiseaduse riivet ei leidnud.
Püsielaniku sooduspileti õigus Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevadel hakkas varem kehtima kohe pärast seda, kui inimene oma elukoha saarel registreeris.
Alates 2026. aastast see kord muutus ja nüüd kehtib õigus sooduspiletile ainult inimestele, kelle elukoht oli rahvastikuregistris Saare või Hiiu maakonnas sama aasta 1. jaanuari seisuga.
Õiguskantsler Ülle Madisele laekus kaebus ühelt inimeselt, kes soovis teada, kas selline muudatus on põhiseadusega kooskõlas, pidades silmas võrdsuspõhiõigust, mis kehtib ka neile, kes asuvad saarele elama pärast 1. jaanuari või elavad aasta jooksul kahes omavalitsuses vaheldumisi.
Madise teatas, et mõistetavalt võib soodustuse tegemine sellisel moel tunduda ebaõiglane, kuid soodustuste tegemisel on teatud piirangute ja reeglite kehtestamine paratamatu.
“Selline erinev kohtlemine ei ole siiski võrdse kohtlemise nõude rikkumine,” lisas õiguskantsler.
Ta selgitas, et soodustuse täpsed tingimused ja suuruse määrab regionaal- ja põllumajandusminister oma määrusega, aga kuna seadus ei täpsusta elukohaandmete kindlaksmääramise tingimusi, on ministril õigus otsustada, millistele gruppidele ja millistel tingimustel soodustust antakse.
“Muu hulgas võib soodustuse saamise siduda inimese elukoha ja selle tuvastamise ajaga, kui nii saab paremini täita soodustuse eesmärki. Järelikult oli ministril seaduslik volitus kehtestada, et sooduspileti saamiseks peab sõitja olema registreerinud oma elu- või asukoha saarel 1. jaanuariks,” tõdes Madise.
Ta lisas, et regionaal- ja põlluministeeriumi selgituse kohaselt soovitakse soodustuse uute tingimustega muuta saarte omavalitsuste tulubaas stabiilsemaks, kuna elukohapõhine tulumaks arvestatakse samuti kalendriaasta alguse andmete põhjal. Kuna tulumaksu laekumine ei arvesta kahes kohas elamist, saab Madise hinnangul omavalitsuse seesuguseid soove ja riigi valikuid mõista.
Ministeeriumi eesmärgid on seega õiguslikult legitiimsed ja regionaalpoliitiliselt põhjendatud. Madise tõdes, et nõudes elukoha registreerimist konkreetseks kuupäevaks, toetatakse saartel alaliselt elavaid inimesi ja välditakse hooajalist ümberregistreerimist.
“Püsielaniku soodustuse eesmärk ongi toetada saartel alaliselt elavaid inimesi ja seal tegutsevaid ettevõtjaid, tagades neile soodsamad tingimused mandrile sõiduks,” sõnas Madise ja lisas, et niisuguseid piiravaid tingimusi on seatud ka teistes valdkondades, näiteks kooli- ja lasteaiakoha pakkumisel ja mitmete sotsiaaltoetuste maksmisel.
Seega ei takista 1. jaanuari seisuga elukoha registreerimise nõue õiguskantsleri sõnul kedagi saarte ja mandri vahel reisimast ega saarele elama asumast. Erinev on vaid parvlaevapileti hind ning ka selle kohta kehtib ajaline piirang: püsielaniku sooduspileti saab saarele elama asunud inimene osta hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuarist.
“Peale selle kompenseerib riik osa piletihinnast vedajale, mistõttu ei ole täispileti hind ülemäära kõrge,” nentis Madise.