Kaks tundi varem olin ma oma lastega meie maja parkimisplatsil. Me mängisime täpselt samas kohas, mida mõni aeg hiljem tabas rakett. Kui sireen kõlas, jooksime korteri turvaruumi. Meil on selleks loetud sekundid. Sulgesime ukse ja peaaegu kohe pärast seda käis plahvatus. Elekter kadus. Maja värises. Vaatasin oma abikaasale otsa ja küsisin: kas see oli meie maja? Ta vastas: ma arvan küll.
