Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis alustas tegevust rahvusvaheline teadusvõrgustik, et toetada islami panusele avalikku sfääri keskenduvat koostööd. Ülikooli kinnitusel hõlmab võrgustiku töö ka kriitilist arutelu.
Septembri keskel tehnikaülikoolis tööd alustanud Islamic Public Value Networki ehk IPV-net võrgustikku juhib ja haldab Taltechi Ragnar Nurkse instituut kahe aasta jooksul.
Partnerite seas on kaks sekulaarset lääne ülikooli ehk lisaks tehnikaülikoolile ka Londoni Ülikooli kolledž (UCL), kaks ülikooli moslemienamusega riikidest ehk HBKU Kataris ja Universitas Indonesia ning üks sekulaarne-budistlik ülikool – NIDA Bangkokis.
“Tegemist ei ole stipendiumiprogrammi ega konkreetse uurimisprojektiga, vaid koostöövõrgustikuga, mis korraldab aeg-ajalt konverentse, kohtumisi ja ühistegevusi partnerasutuste vahel,” kirjeldas projekti olemust üks selle juhtidest, tehnikaülikooli ja UCL-i professor Rainer Kattel.
Võrgustik tugineb varasemale edukale IPV-projektile, mida viidi läbi 2022.–2025. aastal UCL-i innovatsiooni ja avaliku eesmärgi instituudi (IIPP) juhtimisel ja Katteli eestvedamisel. Projekti rahastas Templetoni Fond.
Nüüd käivitatud IPV-võrgustikku rahastatakse täielikult Londoni Ülikooli kolledži vahenditest, mis on eraldatud Ragnar Nurkse instituudile.
Võrgustikuga seotud teadlased rõhutasid, et antud tegevuste käigus tähendab IPV ehk islami avalik hüve just avalikku hüve, mitte väärtuseid. Fookuses on see, kuidas institutsioonid alates haiglatest kuni toidusüsteemide ja veevarustuseni loovad hüve ühiskonnale tervikuna, sageli ka väljaspool moslemikogukondi.
“Tõsiseltvõetavate ülikoolide jaoks ei ole mitte-läänelike süsteemide ja loogikate uurimine valikuline, vaid hädavajalik. Lääne teadus on ajalooliselt arenenud just tänu mitmekesiste traditsioonide tundmaõppimisele. Tehnikaülikoolid pole siin erandiks – nende roll globaalses teadusmaailmas hõlmab ka alternatiivsete lähenemiste uurimist valitsemisele ja avalikule hüvele,” lausus Kattel.
Tehnikaülikool tõi välja, et IPV-projekti raames on valminud rohkelt publikatsioone ning kaasa on löönud üle 40 teadlase üle maailma, nende seas mitmed avaliku halduse tippteadlased, kellest paljud ei ole ise moslemid.
Samuti rõhutas ülikool, et võrgustiku töö ei ole vältinud kriitikat – lisaks edulugudele on edendatud ka konstruktiivset ja kriitilist arutelu institutsioonide ja avaliku hüve teemal.