Noor naine rääkis, et rasedaks jäädes oli tema elu ebastabiilne. Suhe oli just purunenud ning seetõttu otsustas ta teha abordi ja pöördus erakliiniku poole, vahendab Leedu Delfi.
Kliinikus soovitati tal aga rasedust mitte katkestada. „Arst ütles, et on inimesi, kes ei saa lapsi, ja lubas, et nad võtavad minuga ühendust juba järgmisel päeval,“ meenutas naine. Nii läkski – ta viidi kokku naisega, kes soovis veel sündimata last lapsendada.
Vestluse käigus pakuti välja skeem, mille kohaselt registreeriks lapseootel naine lapse isana teise naise abikaasa. See võimaldaks hiljem lapsendamise lihtsamalt vormistada.
Naine nõustus pakkumisega. Ta tunnistas, et ei olnud emaduseks valmis, ning talle lubati lapse loovutamise eest ka raha.
Enne lapse sündi paluti tal allkirjastada notariaalne isaduse omaksvõtu leping, mille järgi tuli dokumentidesse märkida, et lapse isa on teise naise abikaasa. Naine nõustus ning allkirjastas lepingu.
Seejärel suundus ta advokaadibüroosse, kus mees dikteeris talle ette teksti, mille ta pidi käsitsi kirja panema. Avalduses kinnitas naine, et annab lapsele mehe perekonnanime ning nõustub sellega, et laps hakkab pärast sündi isaga elama.
Paar jätkas raseda naise eest hoolitsemist ning täitis tema rahalisi soove. Naine leidis korduvalt põhjuseid lisaraha küsimiseks ning „ostjad“ tulid talle vastu, sest soov last saada kaalus nende jaoks raha üles.
Naine muutis meelt
Kuu aega enne sünnitust muutis naine aga ootamatult meelt. Ta teatas advokaadile, et ei loovuta last ja kasvatab ta ise üles. See tuli paarile täieliku üllatusena, kuid nad ei loobunud ning lootsid, et naine peab kinni varasematest kokkulepetest ja notariaalsetest kohustustest.
„Advokaat helistas mulle pidevalt, uuris mu enesetunnet ja küsis, kas sünnitus on algamas. Sünnituse eelõhtul palus ta mul tulla teise Kaunase kliinikusse kontrolli,“ rääkis naine.
Kuigi ta oli korduvalt öelnud, et ei anna last ära, läks ta siiski kohale. Seal teatati talle, et plaanitakse sünnitust esile kutsuda.
„Olin vihane, sest tahtsin, et sünnitus algaks loomulikult. Kui keegi ei näinud, põgenesin sünnitusmajast. Jätsin isegi oma rasedakaardi sinna,“ kirjeldas ta.
Naine naasis Jonavasse, kus tal algasid öösel tuhud. Ta viidi haiglasse ning seal sündis tüdruk.
Pärast sünnitust külastas teda esmalt lapse bioloogilise isa tuttav. Seejärel ilmusid palatisse ootamatult ka last saada soovinud advokaat ja tema abikaasa.
„Niipea kui mees sisse astus, hakkas ta karjuma: „Pettur, anna raha tagasi,“ meenutas naine. Advokaat palus teistel lahkuda ning kahekesi jäädes kordas naine, et ei loovuta last, kuid on valmis raha tagastama. Advokaat nõustus sellega.
Advokaadi abikaasa ei leppinud olukorraga
Pärast haiglast lahkumist lootis noor ema, et konflikt on lahendatud, kuid peagi hakkas ta saama hulgaliselt kõnesid ja sõnumeid advokaadi abikaasalt, kes ei olnud olukorraga nõus.
Kui naine läks Jonavas last registreerima, selgus, et end lapse isana esitlenud mees oli seda juba Kaunases teinud. Lapsele oli väljastatud sünnitunnistus ja pandud nimi. Naisele jäi teadmata, kuidas mees vajalikud dokumendid sai.
„Kui perekonnaseisuametist koju jõudsin, ootasid mind politseinikud. Nad ütlesid, et on saanud teate, et lapse isa tunneb muret lapse heaolu pärast,“ rääkis naine. Samal õhtul külastasid teda ka lastekaitsetöötajad.
Naise sõnul kestis ahistamine ligi kaks kuud. „Ta helistas pidevalt ja saatis sõnumeid. Sisu oli alati sama, nad tahtsid last näha ja ähvardasid ta minult ära võtta. Lõpuks vahetasin isegi telefoninumbri,“ ütles ta.
Naine edastas kirjavahetuse ka õiguskaitseorganitele ning rääkis, et väidetav lapse isa oli teda ähvardanud, põhjustades talle tugevat stressi.
Nii algatati inimkaubanduse tunnustel kriminaalmenetlus. Kaunase politsei võttis prokuratuuri juhtimisel last soovinud paari vastutusele.
Sõnumites nõudis mees õigust last näha, väites end olevat isa. Naine eitas seda järjekindlalt ning rõhutas, et DNA-test tõestab vastupidist.
Hiljem kinnitaski isadustest, et mees ei ole lapse bioloogiline isa. Sellest hoolimata esitas paar naise vastu hagi, nõudes tagasi umbes 9000 eurot.
Naine nõustus raha osamaksetena tagastama ning maksab seda siiani iga kuu 300 euro kaupa. Samal ajal pöördus ta kohtusse isaduse vaidlustamiseks.
Kohus leidis lõpuks, et Kaunase paaril ei ole lapse suhtes mingeid õigusi. Samas mõisteti nad süüdi inimkaubandusega seotud kuriteos, kuid vangistust neile ei määratud. Kohus leidis, et tegu ei olnud ajendatud rahalisest kasust ning laps ei jõudnud tegelikult teise perre.
Karistusena määrati neile aastane vabaduse piiramine, keeld suhelda lapse emaga ning kohustus maksta kumbki 2500 eurot Kuriteoohvrite Fondi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)