„Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ei ole kuhugi kadunud, kuid meie teadlikkus ja suutlikkus nendega tegeleda on oluliselt parem. Regulaarne riskihinnang aitab meil suunata vahendeid sinna, kus neid enim vaja on ja tugevdada Eesti finantssüsteemi,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi. Ta lisas, et järgmiseks sammuks on tegevuskava koostamine, et riskihinnangu järelmid ja ettepanekud jõuaksid ka riske maandavate reaalsete tegevusteni.
Positiivsetest külgedest saab analüüsiperioodil esile tuua tihenenud siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö rahapesu tõkestamisel. Oluliselt on kasvanud Rahapesu Andmebüroo (RAB) järelevalve- ja analüüsivõimekus ning korrastunud virtuaalvääringu sektor.
Negatiivse poole pealt on suurenemas nn rahapesuteenuse pakkumine, kus kuritegelikud võrgustikud kasutavad vahendajaid vara päritolu varjamiseks. Kõrgema rahapesu riskiga sektorid on jätkuvalt sularahapõhised valdkonnad nagu kasiinod, toitlustus ja kinnisvara. Sektoripõhiselt on ohud ja haavatavused kasvanud äriühinguteenuse pakkujatel ja hasartmängukorraldajatel.
Terrorismi rahastamise oht Eestis on valdavalt madal, kuid riskid tulenevad välisriikidest, eriti Venemaalt, ning piiriülestest tehingutest ja virtuaalvääringute kasutamisest.
Riikliku riskihinnangu eesmärk on tuvastada Eestis rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku finantseerimisega seotud ohud ja haavatavused. Vastvalminud riskihinnang on kolmas ja hõlmab aastaid 2020–2024. Kokku osales riskihinnangu koostamises ligi 120 valdkonna eksperti nii avalikust kui erasektorist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (38)