Rahvusvahelisel muusikapäeval helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia pälvinud Juliana Volož rääkis Klassikaraadiole, et ka töö muusikute tugistruktuuris nõuab loomingulisust ja pakub iga päev midagi uut.
Eduka töö eest muusikamänedžeri ja agendina preemia saanud Volož tõdes, et tunnustus tähendab talle palju. “Meie, mänedžerid ja agendid, oleme lava taga. Meie töö ei ole nii nähtav, ei ole nii särav, nagu artistidel, kes on laval, kes mängivad, keda kõik näevad. Meie teeme seda, et nemad sinna saaksid ja seal särada,” rääkis Volož, kes esindab Puuluupi, Mari Kalkunit, Sadu ja Kuula Hetke.
Hariduselt on Volož keemik ja töötas ülikooli lõpetamise järel mereuuringute instituudis. “Mulle alati meeldis midagi korraldada, kedagi kokku viia, tegutseda ja näha oma tegutsemise tulemusi. Ülikoolis korraldasime igasuguseid lavastusi, aga sellist eriala nagu muusika-management tol ajal ei olnud ja ega mul ei olnud ka mõtteid, et tahaksin sellega tegeleda. Peale kooli ma ei teadnud, mida teha. Isa ütles, et mina õpi keemiat, seal on tulevik ja ma läksin, kuigi see mulle eriti ei meeldinud. Aga sai tehtud,” naeris Volož.
Abikaasa järeldoktorantuur viis Voloži Stockholmi, kus ta hakkas uusi väljakutseid otsima. “Siis tegin palju fotosid, ka rahvusvahelisi näituseid, neid avaldati ka kalendrites ja postkaartidena. Siis pakuti abikaasale tööd Saksamaale ja läksime uurisime, mis seal toimub. Töötasin fotograafina ning kuna Saksamaal on maksude teema väga keeruline, ise hakkama ei saa ja on vaja konsultanti, ning leidsime firma, kes spetsialiseerus just artistide ja kunstnike aitamisele,” meenutas ta.
Konsultandi kaudu satuti kontserdile, kus esines Gruusia jazz’i trio. “See oli üks esimene suur muusikaavastus minu jaoks. Gruusia trio, kes pani kokku jazz’i ja Gruusia polüfoonia väga maitsekalt, targalt ja elegantselt. Läksin kohe peale kontserti neile ütlema, mis ma mõtlen, saime sõpradeks. Tegin paar aastat näituseid, kasutasin nende muusikat ja ühel päeval nad ütlesid, et tahaksid esineda ja küsisid, kas mina kedagi tunnen. Teadsin ainult ühte muusikaajakirjanikku ja helistasin talle kohe. Tema andis mulle kolm nime, kellele ma kohe helistasin ja igaüks andis mulle veel paar nime,” jutustas Volož.
Nelja kuu pärast esines bänd kõikvõimaliku meediakajastuse järel juba täismajale. “See on algajale muidugi väga riskantne asi, sest jääd kohe konksu otsa. Olin saalis, nägin, et ainult helistamise ja kirjutamisega sain inimesed lavale, kontsert on välja müüdud, artistid on õnnelikud ja kõigile meeldib. Mulle meeldis see tunne väga. Mõtlesin, et tahaks seda veel teha ja hakkasin vaatama, kuidas teised teevad.”
Lõpuks leiti bändil plaadifirma ja pääseti olulistele muusikafestivalidele. “Hakkas suur tuuritamine, mina olin mänedžerina juures, agent tegi kontserte, mina käisin kaasas, vaatasin ja õppisin. Bändid said teada, et mina eksisteerin, käisin Womexil ja teistel esitlusfestivalidel kogu aeg ja hakkasid minu poole pöörduma. Nii see pall veereski,” tõdes ta.
Volož tõdes, et artist võib kõigega ka omal käel hakkama saada. “Aga päevas on 24 tundi. Muusik peaks ju looma, tema aju peab olema vaba ja teises suunas mõtlema. Mänedžer ja agent on inimesed, kes peavad olema väga struktureeritud, tegelema selle pusle kokku panemisega. Agent müüb artisti oma korraldajate ja esinemispaikade võrgustikus. Mänedžer vaatab laiema pilguga muusiku karjääri, kuidas artist peaks arenema, mis oleksid järgmised sammud, kas on vaja plaadifirmat, millist ja nii edasi.”
Sealjuures tõdes ta, et ka muusikut toetavad töökohad on loomingulised. “Ta ei ole üldsegi igav, iga päev on midagi uut. Muidugi on rutiini, vaatad, et tuuriplaanid klapiksid ja et kõik maksavad õigesti honorare, aga muidu on väga palju loomingut ja mitmekülgsust,” tõdes ta.
Auhindade jagamise ajal viibis Volož parajasti Iirimaa esitlusfestivalil, kus oli esimest korda kohal ka Baltikumi delegatsioon. “Umbes 30 inimest, see oli väga ilus sündmus ja mulle väga alati meeldib, kui Balti riigid midagi edukalt koos teevad, mitte ainult ei mõõda, et kelle mägi on kõrgem. Muusikatööstuses on seda protsessi võinud jälgida juba mitu aastat ja see läheb aina paremaks, väga tugev koostöö on,” kinnitas Volož.