Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari “Kultuuri kodu”, mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. 93. klipis tehakse kummardus ooperilaulja Ain Angerile.
Oma rahvusvahelist tähelendu alustas meie võimas bassihäälne saarlane milleeniumi algul Lepizigi ooperis, sealt edasi viis laul teda Viini riigiooperisse. Sellest ajast alates on ta üle ilma nõutud bass. Lennanud hollandlasena Itaalias ja Jaapani, võlunud rändurina ameeriklasi New Yorgis ning Pimenina Metropolitan Operas. Angeri ees on suurte ooperimajade uksed avali.
Anger ei sündinud noodivõti taskus ja aariad suul. Muusikaõpingud tulid tema ellu alles siis, kui ta oli 20-ndates. Enne muusikaakadeemiat õppis Anger ülikoolis füüsikat ja teadis klaverist nii palju, et seal on valged ja mustad klahvid.
Vaatamata maailmalavade menule, kus ta laulad nii itaalia, prantsuse, saksa kui vene keeles, pole Anger uhkeks läinud, vaid põikab läbi ka meie rahvusooperist, näiteks Mefistona. Sellele mehele annaks nii mõnigi oma kolm tilka verd.
Kui küsida Angeri käest, mis siis ikka on laulmise põhialus, vastab ta: “Võtta maha kõik liigsed pinged, teha suu lahti ja laulda ning kõik ongi paigas.”
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.