Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse väljavaade sõltub suurel määral sõjategevuse kulgemisest Lähis-Idas ja tekkinud energiakriisi lahenemisest. Kui veel detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks 3,6 protsenti, siis uus prognoos on 2,8 protsenti.
“Energiakriisi mõjul ootavad turud nüüd kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressitõusu. Kiirem hinnatõus ja sellest tulenev ostujõu aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad kokkuvõttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8 protsendini,” teatas keskpank teisipäeval.
“Aga kuna energiaturul toimuv avaldab mõju majandusele ja on samal ajal geopoliitilistel põhjustel prognoosimatu, siis on tõenäoline, et majanduse tegelik käekäik kujuneb võrreldes käesoleva prognoosiga nii hindade kui ka majanduskasvu poolest teistsuguseks,” lisas Eesti Pank.
Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad Autor/allikas: Eesti Pank
“Eesti majanduse kasvukeskkond jätkas aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi mõju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel jõudnud, kuid erinevad näitajad kinnitavad, et enne Lähis-Ida konflikti lahvatamist püsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil,” tõdes keskpank.
Tänavust majanduskasvu veab Eesti Panga hinnangul seega sisenõudlus, sest suurenevad nii tarbimiskulutused kui ka investeeringud. Kõige rohkem kasvavad riiklikud kaitseotstarbelised investeeringud, millest suurema osa moodustavad imporditavad kaubad. Seetõttu liigub selleks kulutatav raha Eestist välja ega panusta otseselt majanduskasvu. Küll aga mõjutab tulumaksuseaduse muudatus tugevasti inimeste ostujõudu ja tarbimisvõimet.
Keskmine brutokuupalk tõuseb sel aastal ligikaudu kuus protsenti, kuid keskmine netopalk kerkib efektiivse maksumäära langemise tulemusel märksa enam ehk umbes 10 protsenti.
“See tähendab, et isegi hinnatõusu arvestades suureneb reaalne sissetulek märgatavalt, mis omakorda ergutab tarbimist ja majandust tervikuna,” märkis Eesti Pank.
Lähis-Ida sõja käigus kallinenud energia ja selle kaudne mõju hoiab hinnatõusu kiiremana, kui see muidu oleks olnud. “Võrreldes 2022. aasta energiakriisi ja toonase hinnahüppega on nafta hinnatõusu ülekandumine gaasi ja elektri hindadesse Euroopa riikidele tarnijate mitmekesistamise tõttu tagasihoidlikum, mida kinnitavad ka olemasolevad andmed. See vähendab nafta kallinemise mõju kogu tarbijakorvile,” lisas keskpank.
“Prognoosi koostamise ajal tehtud tulevikutehingud naftaturul viitasid, et turgude hinnangul hakkab nafta hind alanema alates teisest poolaastast. Kui see turgude eeldus paika peab, siis ulatuks Eestis hinnatõus 2026. aastal 3,8 protsendi juurde ning kahel järgneval aastal veidi üle kahe protsendi,” seisab prognoosis.
Eelarvepuudujääk ja riigivõlg suurenevad ning see tõstab riigi jaoks iga-aastaseid intressimakseid.
“Kaitsekulude kasv ja tulumaksuseaduse muudatusest tulenev tulude vähenemine on peamised tegurid, mis suurendavad valitsemissektori eelarvepuudujääki sel aastal 4,4 protsendini SKP-st,” teatas Eesti Pank.
“Kui valitsus ja riigikogu suunda ei muuda, siis püsib puudujääk sarnases suurusjärgus ka kahel järgmisel aastal. Kuigi Eesti riigivõla tase on rahvusvahelises võrdluses endiselt madal, teeb muret võla kiire kasvu jätkumine. Arvestades Eesti julgeolekuseisu pikka vaadet, demograafilist seisu ja üha suurenevaid intressikulusid tasuks tõsiselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi jätkusuutlikule kursile ja pidurdada laenukoormuse kasvu,” märkis keskpank.
“Suures ja püsivas puudujäägis riigieelarve puhul peaksid uued otsused viima eelarve tasakaalule lähemale, mitte kaugemale. Seejuures peaksid maksupoliitilised otsused olema kaalutletud, aegsasti selgitatud, kestvad ja majanduskasvu toetavad,” lisas keskpank oma teates.