Aga kui kohe üldse ei ole midagi tugevamat läheduses, ainult mingi kerge õuepaviljon või puud-põõsad?
Lähtume põhimõttest, et midagi on parem kui mitte midagi. Ehk siis kui tõesti tugevat kiviseina või keldrit läheduses pole, tasub ikkagi kuhugi varju minna, olgu need kas või puidust seinad. Kui otsetabamus tuleb, on tõesti halvasti, aga kildude kaitseks võiks ikkagi kuhugi seina äärde varjuda.
Millistest materjalidest hooned on kõige vastupidavamad?
Betoonsein on palju vastupidavam kui tellissein – tellised lendavad lööklaines laiali, otsetabamuse korral veel eriti. Aga otsetabamused on sellised … Ütleme nii, et kui võtame need mitu tuhat hoonet, mis ühes asulas on, siis need löögid tulevad linnaruumi päris kaootiliselt. Päris palju tuleb neid hoonete vahele. Põhjus, miks me soovitame hoonesse varjuda, ongi see, et kõige rohkem vigastusi tekitavad õhulöögi tõttu lenduvad esemed: kivid ja mis tahes muu. Nii et tasub ikkagi hoonesse liikuda, ka telliskivihoonesse, sest see ju killud, lendavad kivid või klaasikillud peab kinni.
16. märtsil 2022 pommitas okupantide lennuvägi Ukrainas Mariupoli draamateatrit, ehkki see oli tsiviilobjekt ja seal olid lapsed varjul. Surma sai ligikaudu 600 inimest. Foto: PAVEL KLIMOVElage raudbetoonist majas
Piret Avarmaa kaitses 2021. aastal sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis magistritöö “Elanikkonna varjumise võimalused lahingutegevusega kaasnevate ohtude eest Ida-Virumaa näitel”. See on väga tänuväärne lugemismaterjal, mille leiab iga soovija sisekaitseakadeemia digiriiulist.
Sellest võib lugeda, et hoone vastupidavus sõltub selle suurusest ja elementide ühendustest, plahvatuse punktist ning muust. Näiteks telliskividest, armatuurita betoonist või tühimikuga betoonplokkidest seinad on minimaalse vastupidavusega ja varisevad esimese plahvatuse järel kokku. Seevastu tavaline viiekorruseline raudbetoonist ehitis − selliseid on Eestis tuhandeid − on piisavalt stabiilne, et isegi mitme plahvatuse tagajärjel püsti jääda. Muidugi juhul, kui hoone ei saa otsetabamust.
Raudbetoon peab plahvatusele paremini vastu, sest selle sees olev armatuur hoiab betooni koos ega lase sel plahvatuse tagajärjel laiali laguneda, kuigi betoon võib mõraneda. Tavalise lööklaine eest kaitsva varjendi seinad on keskmiselt 15 sentimeetrit paksud ja raudbetoonist. Kui 15-sentimeetrise läbimõõduga raudbetoon suudab lööklainele ja plahvatustele vastu pidada, siis otsetabamuse eest ainult üks paneel ei kaitse.
Kui Eestis tahta kaudtule- või õhurünnakus suurema tõenäosusega ellu jääda, maksab endale ehitada raudbetoonist maja või osta korter raudbetoonist ehitatud kortermajja. Riiklikult oleks samuti mõistlik ehitada raudbetoonist avalikke hooneid − koole, haiglaid, lasteaedu, kultuuri- ja hariduskeskusi, raamatukogusid −, mille esimesel või maa-alusel korrusel saab vajaduse korral vähemalt ajutiselt varjuda.
Sakala