Ajaleht The Times kirjutab, et inimsmugeldajad pöörasid pilgu Hispaania idarannikul asuvate Baleaaride poole ning saartele jõuab üha rohkem migrante. Viimase üheksa kuu jooksul on saartele jõudnud ligi kuus tuhat migranti ja Hispaania võimud kuulutasid välja eriolukorra.
Hispaania idarannikul asuvate Baleaari saarte hulka kuuluvad teiste seas Ibiza ja Mallorca. Hiljuti jõudis Mallorca lähistele kalalaev, mille pardal oli 19 nälgivat inimest ja surnukeha, vahendas The Times.
“Me hoiatasime võime juba nädal tagasi, et Alžeeriast lahkus paat 23 inimesega. Kuid me ei saanud mingit vastust. Teekond, mis pidi kestma 12 tundi, oli kestnud seitse päeva. Kolm inimest oli juba surnud ja nende surnukehad visati merre. Neljas, 25-aastane somaallane, suri vahetult enne päästmist,” ütles valitsusvälise organisatsiooni Caminando Fronteras liige Helena Maleno.
Inimsmugeldajad kasutavad üha aktiivsemalt Alžeeria ja Baleaaride vahelist marsruuti.
“2024. aastal nägime ligi 180-protsendilist kasvu võrreldes 2023. aastaga. Sel aastal, septembri lõpuks, on saabujate arv 84 protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal. Üheksa kuuga on saartele jõudnud ligi kuus tuhat migranti,” ütles Hispaania esindaja Baleaaridel Alfonso Rodriguez.
Maleno kritiseeris valitsuse tegevust. “Hispaania valitsus keeldus pikka aega tunnistamast, et Baleaari saartele on olemas tee,” rääkis Maleno.
Kriisi lahendamiseks kuulutas valitsus nüüd välja eriolukorra, see on seotud hiljutiste muutustega rändemarsruutides. Varem kasutasid inimsmugeldajad Mauritaania ja Kanaaride vahelist marsruuti. Mauritaania võimud karmistasid aga piiripoliitikat ja sisseränne Kanaari saartele langes järsult.
“Ka lähtepiirkond on muutunud. 2024. aastal olid kaks kolmandikku Magribi päritolu (piirkond Põhja-Aafrikas – toim). Sel aastal, kuni suveni, oli kaks kolmandikku pärit Sahara-tagusest Aafrikast. Paljud inimesed põgenevad Sudaanist, Somaaliast ja Malist, riikidest, mida on räsinud kodusõda,” rääkis Rodriguez.
Rodriguezi sõnul on sisserände kasvu taga ka inimsmugeldajad. “Organiseeritud kuritegevus lõikab inimeste meeleheitest kasu,” ütles Rodriguez.
Maleono sõnul on sel aastal rannikuvetest leitud arvukalt surnukehi. “Sel aastal on leitud 45 surnukeha, vähemalt tosin inimest on kadunud,” rääkis Maleno.
Rändekriis mõjutab juba Baleaaride kohalikku poliitikat. Baleaarid on autonoomne piirkond, mille valitsust juhib populistide toetusel konservatiivne Rahvapartei. Kohalikud võimud süüdistavad nüüd rändekriisis sotsialistide juhitud keskvalitsust.