Heitkoguste ühikute ehk niinimetatud süsinikukvootide hind langes Euroopas kuni märtsi keskpaigani, mil Euroopa juhtpoliitikud rääkisid heitkoguste kauplemise süsteemi (ETS) suurest muutmisest; kui aga sõnumid pehmenesid, pööras kvoodi hind taas tõusule.
Süsinikukvootide hind jõudis jaanuari keskpaigaks pärast pikka tõusuperioodi tasemele üle 90 euro tonni eest ning siis algas hinna langus, jõudes 62 euroni. Märtsi viimasel kolmandikul asus hind taas tõusule ning oli teisipäeva seisuga 72 euro juures.
Jaanuarist märtsi keskpaigani toimunud hinnalanguse taga oli mitmete Euroopa riikide juhtfiguuride jutt vajadusest Euroopa konkurentsipositsiooni parandamiseks teha kardinaalseid muudatusi ETS kauplemissüsteemis, ütles ERR-ile Marko Allikson Baltic Energy Partnersist.
Kuna nüüd on tekkinud turul veendumus, et süsteemi siiski kardinaalselt muutma ei hakata, on kvoodi hind taas tõusule pööranud, lisas ta.
“Täna võib eeldada, et pigem on võimalik, et lisatakse teatud määral tasuta kvoote ning kohendatakse võimalike kvootide lisamise mehhanismide reageerimiskiirust, et hoida turuhinda liikumast ekstreemsustesse,” lausus Allikson.
Kuidas süsinikukvoodi hind lähiajal muutub, sõltub eelkõige poliitilistest teguritest ehk Euroopa Liidu võimalikest muudatused ETS süsteemis, märkis ta.
“Praegu valmistatakse endiselt ette ettepanekuid ning peatselt peaks minema nende üle reaalseks aruteluks. Pigem on oht, et kui muutused süsteemile jäävad kosmeetiliseks, siis hakkab CO2 hind peatselt tõusma ning lähenema ühel hetkel uuesti selleks aastaks oodatud 100 eurot tonnist tasemele,” nentis Allikson.
Odavneda võib süsinikukvoot siis, kui tegelikud muudatused süsteemis ületavad turuosaliste ootusi võimalike tasuta kvootide lisamise üle kauplemissüsteemi, ütles Allikson.
“Enne selgust aga pigem jälgib turuhind erinevate ETS-i kohta sõna võtvate Euroopa liidu riikide juhtfiguuride sõnumeid, mille abil püütakse ennustada võimalikku kokkulepet edasiseks. Olukord CO2 turul on pisut analoogne sellega, kuidas Trumpi väljaütlemised liigutavad nafta ja gaasihindu,” lausus Allikson.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) kirjutas ERR-is ilmunud arvamusloos, et ETS-i ehk heitkogustega kauplemise süsteemi muudetakse, aga mitte kapitaalselt ning et jauramine ETS-i ümber on puhas asendustegevus.
“Kaks fakti ETS-i kohta: käib arutelu ETS-i reformimiseks, eelkõige hinna ennustatavuse ja stabiilsuse tõstmiseks, (ning) ETS-i ei lõpetata ega lammutata,” märkis Sutt.
Kvoodi hinna kõikumine mõjutab elektri hinda vähe
Elektri hind tõusis Eestis, Lätis ja Leedus selle nädala alguses märkimisväärselt kõrgemale, kui see oli eelmisel nädalal: kui siis oli nädala keskmiseks hinnaks Eestis 43 eurot megavatt-tunnist, siis selle nädala esmaspäeva-teisipäeva keskmine on 129 eurot.
Alliksoni sõnul on süsinikukvoodi osa selles siiski väike ning hinnatõusu peamine põhjus on tuuleenergia väike toodang.
“Teine suurem mõjur on Leedu-Rootsi kaabli hooldus, mis ühest küljest suurendab Eesti-Läti vahelist ühendust ja viib meie hinnad Soome hinnast kõrgemaks Läti tasemele, aga teisalt põhjustab hinnatippe, kui kogu regioonis ei ole piisavalt taastuvenergiat ja peamiselt maagasi kasutava elektri ja soojuse koostootmise maht oluliselt langenud,” lausus ta.
Elektri hinda on tõstnud ka Iraani konflikti tõttu tõusnud gaasihind, süsinikukvoodi hinnatõus moodustab aga elektrihinnast väikse osa, märkis Allikson.
“CO2 kvootide hinna tõus 10 eurot tonni kohta lisab gaasijaama omahinnale vaid umbes neli eurot megavatt-tunni kohta, põlevkivijaamadele umbes 10 eurot, mis moodustab suhteliselt tagasihoidliku osa hindade tõusust,” lausus ta.