Osa küsimustest jäi komisjonis õhku
Peganovi firma pukseeris kõnealuse ehitatava laeva kere Poolast Gdański sadamast Eestisse Nasva sadamasse. Transportimiseks pidi olema pukseerimisprojekt, mis tähendab, et kui Peganov veel oma firmat juhtis, siis pidi tal olema ligipääs laeva vastavatele tehnilistele dokumentidele.
Seda ei pidanud probleemiks järelevalvehanke koostanud Riigilaevastiku laevaehituse projektijuht Kirill Izmailov, kes tunnistas, et on Peganoviga varem koos õppinud ja samuti koos politsei- ja piirivalveametis töötanud.
Izmailov pidi ka selgitama, miks oli hankes kitsendav tingimus, et nõutaval eksperdil peab olema läbitud just selliste navigatsiooniseadmete paigaldamise koolitus, mille laeva ehitav aktsiaselts Baltic Workboats paigaldab. Selliseid eksperte on Postimehega suhelnud merendusekspertide ja konkureeriva pakkumise teinud ettevõtte hinnangul Eestis vaid paar, kellest üks on neile teadaolevalt teinud töid Baltic Workboatsi heaks.
«Kuna laevale paigutatakse navigatsiooniseadmed, mida laevafirma kavatseb ise paigaldada, siis on vaja partnerit, kes oskab neid paigaldada ja oskab anda nõu, et oli vaja just spetsiifilisi teadmisi,» selgitas Izmailov, tunnistades toona, et ta ei teadnud, kas Workboats Consultinguga koostööd tegev ekspert töötab Baltic Workboatsi heaks või mitte.
«Võimalik on eksperte välja vahetada ja meil on võimalik leping üles öelda, kui huvide konflikt peaks esinema,» täiendas Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre.
Nagu nüüd selgus, tühistas Riigilaevastik riigihanke teisel põhjendusel lepingut sõlmimata.
Riigilaevastik panustab enda spetsialistidele
Kask põhjendas, et kui laeva kauem ehitatakse, annab see Riigilaevastikule lisavõimalused kasutada omanikujärelevalve tegemiseks enda töötajatest laevaehituse spetsialiste. «Vajaduspõhiselt, see tähendab väiksemas mahus ja ilma keskse raamhanketa, saab vajaduspõhiselt kaasata neid kompetentse, mida omaniku järelevalve tööks täiendavalt kaasata on tarvis,» lisas ta.
Merenduseksperdi sõnul saab väliseid eksperte kaasata ka ilma riigihanketa, käsunduslepingute abil, ja see on sektoris tavapärane praktika. «Aga nad said selle hankeskandaaliga natuke vastu näppe, see oli hea koolitus neile,» torkas ta Riigilaevastikku.