Kui suur oli oht inimestele Ida-Virumaal ja mujal Eestis? Miks tabas droon just Auvere elektrijaama korstent? Kas Eestis võib midagi sarnast lähiajal uuesti juhtuda? Millal oleks pidanud sekkuma NATO? Kas reageerimine oli liiga aeglane või olukorda arvestades õige?
Esita oma küsimus selle loo kommentaariumis. Online-intervjuus vastab küsimustele ekspert kaitseväest.
Küsimusi ootame tänase päeva jooksul. Palume hoida arutelu viisakana ja teemakohasena.
Nädala jooksul kaks drooniintsidenti
Kaitsevägi teavitas 31. märtsi öösel õhuohust Harju-, Rapla-, Pärnu-, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Järva-, Viljandi, Valga- ja Võrumaal. Neis piirkondades soovitatati inimestel püsida siseruumides ning droone nähes varjuda. Kella kuue paiku hommikul saabusid sõnumid, et oht on möödas.
Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni juhataja kolonel Uku Arold sõnas, et Eesti õhuruumi sattus öö jooksul alla 10 drooni. PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar lisas, et politsei kontrollib kolme võimalikku drooni allakukkumise kohta. Üks neist on Kastre vallas, kust leiti droonirusud.
Tegu on juba teise korraga viimase kuue päeva jooksul, mil Eestis saadetakse drooniohu tõttu välja hoiatusteade. 25. märtsi öösel tabas Auvere elektrijaama korstent Venemaalt saabunud droon ja sama päeva hommikul teavitas kaitsevägi õhuohust Ida- ja Lääne-Virumaal. Peaminister Kristen Michal rõhutas, et Eesti polnud drooniintsidenti sihtmärk. Toona ründas Ukraina droonidega Ust-Luga ja Primorski naftasadamaid ning osa neist droonidest eksisid Eesti õhuruumi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (24)