Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA püüab saata neli astronauti pärast enam kui poole sajandi pikkust pausi Kuu orbiidile. Ajaloolist stardikatset saab jälgida ka Novaatoris.
Esimene kahetunnine stardiaken avaneb Eesti aja järgi neljapäeva öösel kell 1.24 ja sulgub kell 3.24.
Kosmoselaev Orion alustab teekonda Florida osariigist, Kennedy kosmosekeskuses asuvalt stardiplatvormilt. Stardihetkel on kanderaketi SLS-i tõukejõud võrreldav enam kui 31 Boeing 747 reisilennuki koguvõimsusega. Kokku kulub Kuu ümber tiiru tegemiseks kümme päeva, plaani järgi lõpeb teekond Vaikses ookeanis.
Astronaudid veetsid viimased stardieelsed päevad stardiplatvormil ja selle ümbruses. Neljaliikmeline meeskond puhkas koos oma peredega legendaarses astronautide rannamajas, kus peatusid stardi eel ka mitmed Apollo kuuprogrammi veteranid. Lisaks käisid nad stardiplatvormil, et kõik viimased üksikasjad paika panna. Taolised tavapärased kontrollid aitavad vältida ootamatuid viivitusi stardihetkel.
Ühtlasi kordas meeskond lennujuhtidega üle kõikvõimalikud ohutusreeglid. Juhul kui stardihetkel peaks midagi valesti minema, peavad astronaudid sekunditega evakueeruma. Lennujuhtide kinnitusel kulgesid ettevalmistused siiani plaanipäraselt.
Ettevalmistuste viimast faasi märgib Kenendy kosmosekeskuses tiksuv stardikell. Ametlik stardiloendus algas juba mitu päeva varem ja lennujuhtimiskeskus teeb praegu lennusüsteemidele viimaseid kontrolle. Stardidirektori Charlie Blackwell-Thompsoni sõnul kulgesid need valdavalt sujuvalt ja inseneridel tegeleda vaid paari väikese maapealseid seadmeid kimbutanud murega.
Sünoptikud hindasid ilma halvenemise tõenäosuse kahekümnele protsendile. Kui ilm peaks olema tõesti liiga heitlik, saavad insenerid raketi teele saata mitmel varupäeval, praegune lennuaken püsib avatuna kuuenda aprillini. Kui selle aja jooksul startida ei õnnestu, avaneb järgmine võimalus aprilli lõpus. Omad piirid seavad kanderaketi hiiglaslikud mõõtmed ja suur kütusekulu.
Artemis II näol on tegu esimese mehitatud lennuga Kuu lähedale pärast 1972. aastat. Tollal astusid inimesed ka Kuu pinnale. Seekordne meeskond kaaslasele ei lasku. Selle asemel lendab kosmoselaev Orion Kuu taha trajektooril, mis aitab laeva tagasi Maa poole suunata kaaslase enda gravitatsiooni toel. Lennu kestel katsetavad astronaudid aluse navigatsiooni-, side- ja elutagamissüsteeme.
Orioni lennuplaan koosneb mitmest etapist. Pärast starti jääb laev esmalt paariks päevaks Maa orbiidile. Seal sooritab kanderakett manöövri, mis saadab kapsli Kuu suunas, kuhu jõudmiseks kulub laeval umbes neli päeva. Sama palju aega võtab ka tagasitee.
Missiooni juhib seekord Reid Wiseman ja piloodi koha võtab Victor Glover. Missioonispetsialistidena lendavad kaasa Christina Koch ja Jeremy Hansen. Kõik astronaudid on oma ala kogenud tippspetsialistid. Esimest korda ajaloos suundub Kuu lähedusse naine ja mustanahaline. Lisaks kaasab NASA kuuprogramm esmakordselt välisriigi kodaniku, kuna Jeremy Hansen esindab Kanada kosmoseagentuuri. Varasemalt on sarnastel missioonidel osalenud vaid ameeriklased.
Missiooni tervikuna on järgnevate kuuambitsioonide teoks tegemisel määrava tähtsusega ja sillutab teed kaaslase pinnale laskumisele. Pikemas vaates võiks kuumissioonid NASA kava järgi valada vundamendi mehitatud reisiks Marsile.