Teised võimalikud negatiivsed mõjud on tema hinnangul majanduslangus Euroopas, mis mõjutab enamiku liikmesriikide eelarvepoliitikat nõnda, et Ukraina rahastamiseks vajalikud vahendid vähenevad.
Stubbi sõnul on aga positiivne, et paljud, sealhulgas ameeriklased, hakkavad nüüd mõistma, et ainult ühel meie liitlasel, teisisõnu Ukrainal, on võimekus korraldada kaasaegset õhutõrjet. «See, mida ukrainlased praegu Pärsia lahe piirkonnas teevad, saates [Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri] Rustem Umerovi ja kolm sõjaväemeeskonda õhutõrjet droonide jms abil abistama, on minu arvates väga kasulik nii Ameerika Ühendriikidele kui ka loomulikult Pärsia lahe riikidele endile,» sõnas ta.
Soome president Alexander Stubb sõnas Postimehele, et me liigume faasi, kus Ukraina abistamise koorma võtab Euroopa täielikult üle. Foto: Eero Vabamägi/Postimees
Ta jätkas: «See on omamoodi topeltvõimalus. See loob usaldust, asjatundlikkust ja oskusteavet Ukraina ja Pärsia lahe riikide vahel, kes on nüüd raskustes – teisisõnu sõjas, mida nad ise ei alustanud. Ukrainlastel on võimekus aidata ja ma arvan, et nad tegid algusest peale õige sammu.»
Stubb loodab, et see võiks tasakaalu õiges suunas kallutada.
«Nüüd loodan, et ameeriklased mõistavad, et nad vajavad ukrainlasi rohkem kui venelasi ja et Venemaa on nende vaenlane,» sõnas Soome president, kes usub, et nüüd on Ukraina tehing USAga tõenäolisem.
«Milline see kompromiss oleks, on veel vara öelda. Me peame mõistma, et praegune Ameerika administratsioon, meeldib see teile või mitte, on üsna tehingukeskne. Selle teod põhinevad harva traditsioonilistel väärtustel. Sageli põhinevad need ebatraditsioonilistel huvidel,» sedastas Stubb.
Soome president hoiatab, et nende idapiiril ehitavad venelased juba sõjalist taristut. «Kui sõda Ukrainas lõpeb, siis Vene väed taaspaigutuvad ja meie piirile tuleb rohkem vägesid. See on normaalne. Nad olid seal külma sõja ajal ja nad on seal arvukalt ka pärast Ukraina sõda.»