„Iga kevad korratakse sama: näed limukat ja lööd ta labidaga surnuks. Kas see ongi meie looduskultuur?“ küsib MTÜ Eesti Suurlimukate Kaitseks esindaja.
Aktivistid pakuvad lahenduseks riiklikku limukate kvoodi süsteemi. Selle järgi peaks iga Eesti majapidamine võtma oma aeda vastu vähemalt kindla arvu tigusid. „Kui me räägime pagulaskvootidest, süsinikukvootidest ja kalakvootidest, siis miks ei võiks olla ka limukate kvoot?“ seisab pöördumises.
MTÜ Eesti Suurlimukate Kaitseks leiab, et teetigude hävitamine on vastuolus Eesti keskkonnapoliitika üldise loogikaga. „Me piirame hundijahti, õlitame kormoranide mune väga ettevaatlikult, räägime liigikaitsest ja elurikkusest – aga samal ajal kuulutame ühe looma lihtsalt rahvavaenlaseks,“ märgivad nad.
Ühing pakub välja ka riikliku limukate lõimimisprogrammi, mille käigus õpetataks aiapidajatele, kuidas tigudega rahumeelselt koos elada. Näiteks võiks tigudele rajada eraldi „limukate rohealad“, kuhu suunata nende toitumine, et nad ei kahjustaks kartulit ja kapsast.
Samuti soovib MTÜ Eesti Suurlimukate Kaitseks, et koolides alustataks limukate teadvustamise nädalaga, kus õpilased õpiksid tigude rolli ökosüsteemis ja harjutaksid „limuka empaatiat“.
Keskkonnaministeerium ei ole limukate kvoodi ideed kommenteerinud. Aiandusfoorumites on aga juba tekkinud küsimus, kas riik hakkab limukaid vajadusel ka maakondade vahel ümber jagama, kui mõnes piirkonnas jääb kvoot täitmata.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (14)