Riik plaanib seadusloomes ja avalike teenuste korraldamisel senisest palju jõulisemalt tehisaru peale loota. AI ei tohiks samas jääda vaid juturobotiks, vaid sekkuda juba enne, kui uus seadus või määrus üldse valmis saab – näiteks kontrollida, kas probleem, mida tahetakse lahendada, on üldse päriselt olemas.
Samal ajal tähendaks see inimestele nii mugavamaid toetusi kui ka senisest ulatuslikumat andmete jagamist riigiga. Kui palju usaldust see eeldab, kuidas maandatakse riske ning kas ametnikud muutuvad üleliigseks, jääb aga veel lahtiseks.