Lisaks intellektuaalse omandi kaitsele on kirjastustel ka riiklik kohustus loovutada neli eksemplari Eesti Rahvusraamatukogule – see tuleneb säilituseksemplari seadusest, mis tagab, et meie kultuuripärand säilib ka aastakümnete pärast. See on kirjastuse otsene panus riiklikku mällu.
Raamatute kättesaadavust toetab ka riiklik maksupoliitika: raamatutele kehtib tavaliselt madalam käibemaksumäär, et edendada lugemisharjumust ja haridust.
Millest kujuneb raamatu hind?
Nüüd jõuamegi küsimuse juurde, mis lugejat poeletil kõige enam puudutab: miks on raamat just sellise hinnaga? Poehind ei peegelda pelgalt paberit ja trükivärvi, vaid see on jagatud mitme olulise lüli vahel, alustades loomingulisest panusest. Sellesse ahelasse kuuluvad autor, tõlkija, toimetaja, kujundaja, kunstnik ja projektijuht, kelle kuudepikkune töö on koondatud kaante vahele.
Teise suure osa moodustavad tootmiskulud, kus määravaks on paberi hind, trüki keerukus, köite tüüp, teose maht ja tiraaž. Samuti mõjutavad lõpphinda kallinenud litsentside hinnad, reklaami- ja turunduskulud, mida on vaja selleks, et teos üldse lugejani jõuaks. Oluline on mõista, et raamatu poehind hõlmab nii raamatu valmimisse panustanud inimeste tasu, aga ka kaupluste enda lisatud summasid.
Teekonna lõpp ja uus algus
Kui kõik need etapid – käsikirja hindamisest kuni raamatu trükini – on edukalt läbitud, ongi sündinud midagi enamat kui lihtsalt kaup. See pikk ja põhjalik protsess on investeering kultuuri, teadmistesse ja emotsioonidesse. Iga raamat, mis lõpuks lugejani jõuab, on tunnistus suurest meeskonnatööst, mis sai alguse ühest väikesest ideest ja kannab endas kellegi pühendumust ning hoolt, mis saab tähenduse alles siis, kui keegi selle avab.
Seega võtke aega, sirvige, avastage ja laske lugudel end kaasa haarata. Sest iga loetud lehekülg on väike samm rikkama sisemaailma poole – ja võib-olla ka täiesti uue loo algus.
Artikkel põhineb kirjastuse Eesti Raamat kogemusel. Teksti autor on kirjastuse turunduspraktikant Katrin Tarassova.