«Jah, ma ütleksin, et see on enam kui läbi vaadatud… mind NATO kunagi ei veennud. Ma teadsin alati, et nad on pabertiiger…» lausus president Trump sõnad, mida on vahendanud ka rahvusvaheline uudisteagentuur Reuters. Ilmselt ei ole siiski tegemist naljaga, või kui isegi oleks, siis poleks lääneliitlaste vahelisi pingeid arvestades niisuguse nalja tegemine kõige mõistlikum.
Pabertiiger (paper tiger) öeldaks angloameerika riikides nende subjektide kohta, kes üritavad ennast näidata tegijatena, kuid kellest pole reaalses olukorras tegudeks asja.
Tegemist on senini jõuliseima Trumpi NATO-kriitikaga, mille põhjuseks on tõenäoliselt presidendi frustreeritus, et liitlased pole tema üleskutse peale rutanud avama iraanlaste blokeeritud Hormuzi väina. Kui selle sulgemine jätkub, ähvardab maailma suurim kütusekriis alates 1979. aastast (mille muide vallandas Iraani islamirevolutsioon).
Jah, mitmed NATO Euroopa liikmed on lasknud aastaid liugu USA julgeoleku arvel, kuid praegu tuleb meenutada, et NATO on kaitseorganisatsioon. Seega ei käivitu kollektiivkaitse artikkel 5 juhul, kui mõni NATO riikidest ise sõda alustab. Artiklit on ajaloos kasutatud ühe korra, pärast 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikide vastu. Liitlased vastasid siis ning olgu meenutatud, et järgnenud sõjalistes operatsioonides hukkus kokku ligikaudu 1100 nende sõdurit, mis moodustab pea kolmandiku kõigist lääne elavjõu kaotustest. Kaotatute seas oli üksteist Eesti kaitseväelast.
Praegu sunnib Trumpi NATO-kriitiline sõnavõtt meid kordama diplomaat Margus Laidre sõnu regionaalsest Uue Põhjala julgeolekublokist.