Nurme tegi spordiennustuse, et Šalkauskas jookseb sel aastal üle tema nimel oleva 1500 m Eesti rekordi 3.38,59, mille Nurme püstitas 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel.
«Ja kui plaanid kokku sobivad, siis ka miilirekordi 3.59,74, mille jooksin 2011. aastal Viljandis, ning 2000 m rekordi 5.06,02, mille püstitasin 2008. aastal Joensuus,» arvas Nurme. «Mul on olnud au jälgida tema arengut ning rõõm, et olen saanud kas või väikese osa olla sellest protsessist. Koos oleme ellu viinud kaks treeninglaagrit – Font Romeus 2024. aastal ja Keenias sel aastal,» ütles Nurme.
Talle avaldas Šalkauskas muljet, kuna Šalkauskas teeb seda kõike täiskohaga kehalise kasvatuse õpetaja töö kõrvalt.
Deniss Šalkauskas ütles Postimehele, et õige ettevalmistuse korral on Eesti rekord võimalik. «Kui rääkida suurematest eesmärkidest, näiteks maailmameistrivõistlustele või olümpiamängudele pääsemisest, siis isegi 3.35 ei ole 1500 m jooksus selleks piisav – ja see on 3 sekundit kiirem kui Eesti rekord,» sõnas Šalkauskas.
«Usun, et kõik juhtub õigel ajal. Seega kui ma tõesti olen seda väärt, siis ma parandan selle rekordi. Koos Tiidrekuga veetsime kaks pikka treeninglaagrit, osalesime paljudel võistlustel, kus ta nägi, kuidas ma joosta suudan. Kui rekordi omanik ise ütleb, et ma suudan seda teha – see motiveerib veelgi rohkem,» lisas Šalkauskas.
Deniss Šalkauskas jooksis veebruaris Prantsusmaal Metzis rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel Premium en Salle de Metz 3000 meetrit Eesti kõigi aegade teise tulemusega 7.59,21. Tiidrek Nurme nimel olev Eesti rekord on 2010. aastal Stockholmis joostud 7.55,37.