Siseminister Igor Taro selgitas, et uut ohuteavituslahendust hakati arendama juba pärast esimest ohuteavituse katset, kui selgus, et senine SMS-põhine lahendus ei ole kriisiolukorras piisavalt tõhus. SMS-sõnumite saatmine osutus aeglaseks ja koormas mobiilivõrke, mistõttu ei jõudnud teavitused inimesteni piisavalt kiiresti, kohati saabusid need lausa tund aega hiljem.
14.05.2025
Ohuteavitussõnumid jõudsid mõne inimeseni ligi tund aega hiljem. Häirekeskus: see sõltub sideoperaatorite võimekusest (137)
„Minu reaktsioon oli täpselt seesama, mis on nüüd inimestel reaalses olukorras, et see ei sobi, see ei tööta reaalses olukorras ja me peame tegema teise ja palju parema süsteemi, mis üürgab ja lõugab. Vahet ei ole, kas sa oled telefoni vaikseks pannud või mitte, kas sul on äpp olemas või mitte – see peab minema igale poole ja kõigile,“ rääkis Taro.
Uus lahendus põhineks nn välksõnumitel, mille korral annab telefon valju helisignaali isegi siis, kui on hääletul režiimil. Taro sõnul ei oleks tulevikus vaja ka äppi, vaid süsteem toimiks asukoha järgi. „Järgmine tase ongi see, et ei ole enam oluline, kas teil on äpid või kas olete telefoni vaikseks pannud. Telefon hakkab teil üürgama ja annab kohe selle teksti ette,“ sõnas ta.
Kuigi see lahendus on maailmas juba olemas, tuleb ministri sõnul arenduse käigus teha koostööd mobiilifirmade kui ka suurte tehnikaettevõtetega, nagu Google ja Apple, et tagada süsteemi toimimine eri seadmetes. Teavituse saaksid kõik, kes viibivad ohupiirkonnas, sh turistid.
Uue süsteemi arendamiseks leiti raha eelmisel aastal, kui see tõsteti ümber laiapindse riigikaitse eelarvest.
Taro sõnul on teistes riikides võtnud arendus pikka aega, näiteks Lätis läks selleks neli aastat. Eesti proovib aga kiiremini hakkama saada – selle aasta sees. „Tegime otsuse juba 2025. aastal. Nii et me ei räägi lõpptähtaja mõttes enam aastatest. Me räägime ikkagi kuudest,“ märkis ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (79)