Riigikogu kolm koalitsioonisaadikut algatasid veebruari lõpus eelnõu, mis teeks lõpu mobiilsete kiiruskaamerate kasutamisele senisel viisil ehk varjatult. Algatuse taga on saadikud Valdo Randpere (Reformierakond), Madis Timpson (Reformierakond) ja Marek Reinaas (Eesti 200).
Tänasel päeval puudub võimudel kohustus mobiilsete kiiruskaamerate kasutamisest autojuhte ette teavitada. Nii ei ole kiiruseületajatel võimalik enne kiiruskaamerat hoogu maha võtta. Koalitsioonisaadikute hinnangul on kiiruse mõõtmine sellisel moel viinud olukorrani, kus kahjustatakse inimeste õiglustunnet ja vähendatakse usaldust õiguskaitse vastu.
Algatajate hinnangul peaks liiklusjärelevalve olema ennekõike ennetav, mitte karistav. „Kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ja õiguskuuleka käitumise soodustamine,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu näeb ette ka konkreetsed vahemaad, kui kaugele enne mõõtmiskohta hoiatusmärk paigaldada: asulavälisel teel 300–500 meetrit ja asulas 150–300 meetrit enne kaamerat. Eelnõus seisab, et kui hoiatusmärki pole paigaldatud nõuetekohaselt, muutub kiirusemõõtmise tulemus kehtetuks.
Nüüd on saanud eelnõu ka tagasiside asjasse puutuvatelt ministeeriumidelt.
Siseministeerium märgib oma seisukohas, et liiklusjärelevalve eesmärk on tõepoolest eeskätt ohutuse parandamine, kuid juhib tähelepanu, et kui hoiatusmärkide paigaldamine muuta kohustuslikuks, vajab eelnõu veel mitmete detailide täpsustamist. Samas kinnitab siseministeerium valmisolekut lahenduste leidmisel kaasa rääkida.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada, kuid lisab samuti, et kavandatav regulatsioon vajab edasistes aruteludes veel täiendamist ja täpsustamist.