Iga võistleja saab osaleda kuni kahe vähemalt 10 hektari suuruse põlluga, kokkuleppel on võimalik võistelda ka väiksemate põldudega. Võistluspõlde külastavad Eesti eksperdid juulis. Peale saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi arvutatakse igal põllul ka CO₂ jalajälg ning välja antakse mullasõbra auhind. Parimat noort viljakasvatajat tunnustatakse stipendiumiga.
Viljelusvõistlus on aastate jooksul kujunenud oluliseks ürituseks, kus võrrelda eri viljelusviise ja -tehnoloogiaid ning jagada praktilisi kogemusi. „Viljelusvõistlus ei ole ainult saagivõistlus, vaid võimalus õppida üksteiselt ja näha, kuidas erinevad otsused mõjutavad nii saaki, majandustulemust kui ka mulda,“ märkis üks peakorraldajaid, Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, lisades, et kuniks on osavõtjaid, seni võistlust ka korraldatakse.
Ameerikase sõnul korraldatakse Soomes viljelusvõistlus sel aastal talinisuga – nii saame meiegi oma tulemusi põhjanaabrite omadega kõrvutada.
Sel aastal teeb viljelusvõistlusel esimest korda kaasa ka tehisintellekt ja seda päris põlluga. Kõigil on võimalik hooaja lõpus võrrelda, kas parema tulemuse tõid inimese tehtud otsused või tehisintellekti soovitused.
Registreerumine kestab viljelusvoistlus.ee lehel 31. maini ja võistluse tulemusi esitletakse nagu ikka 20. novembril toimuval lõpukonverentsil.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare