Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA saatis pärast enam kui poole sajandi pikkust pausi teele mehitatud kosmoselaeva, mis teeb tiiru ümber Kuu.
Kanderakett SLS asus Eesti aja järgi teele neljapäeva öösel kell 1.35.
Kosmoselaev Orion alustas teekonda Florida osariigist, Kennedy kosmosekeskuses asuvalt stardiplatvormilt. Stardihetkel oli kanderaketi SLS-i tõukejõud võrreldav enam kui 31 Boeing 747 reisilennuki koguvõimsusega. Rakett oli seega võimsam, kui isegi omal ajal astronaudid Kuule toimetanud Saturn V.
Varasemaid stardikatseid nurjanud probleeme, nagu vesiniku- ja heeliumilekkeid, seekord ei esinenud. Küll ilmnes muid muresid. NASA inseneridel tuli lahendada probleem raketi lennu katkestamise süsteemiga – turvamehhanism oleks hävitanud kanderaketi juhul, kui kosmoselaev oleks pidanud ohu tõttu lennu ajal eralduma. Umbes 00.30 paiku Eesti aja järgi teatas NASA, et insenerid tegelevad kosmoselaeva eraldumissüsteemi kimbutanud akuprobleemiga.
Orioni lennuplaan koosneb mitmest etapist. Pärast starti jääb laev esmalt paariks päevaks Maa orbiidile. Seal sooritab kanderakett manöövri, mis saadab kapsli Kuu suunas, kuhu jõudmiseks kulub laeval umbes neli päeva. Sama palju aega võtab ka tagasitee. Plaani järgi lõpeb teekond Vaikses ookeanis.
Artemis II näol on tegu esimese mehitatud lennuga Kuu lähedale pärast 1972. aastat. Tollal astusid inimesed ka Kuu pinnale. Seekordne meeskond kaaslasele ei lasku. Selle asemel lendab kosmoselaev Orion Kuu taha trajektooril, mis aitab laeva tagasi Maa poole suunata kaaslase enda gravitatsiooni toel. Lennu kestel panevad astronaudid proovile aluse navigatsiooni-, side- ja elutagamissüsteemid.
Missiooni juhib seekord Reid Wiseman ja piloodi koha võtab Victor Glover. Missioonispetsialistidena lendavad kaasa Christina Koch ja Jeremy Hansen. Kõik astronaudid on oma ala kogenud tippspetsialistid. Esimest korda ajaloos suundub Kuu lähedusse naine ja mustanahaline. Lisaks on kuuraketi pardal esmakordselt välisriigi kodanik, Jeremy Hansen esindab Kanada kosmoseagentuuri. Varasemalt on sarnastel missioonidel osalenud vaid ameeriklased.
Astronaudid veetsid viimased stardieelsed päevad stardiplatvormil ja selle ümbruses. Neljaliikmeline meeskond puhkas koos oma peredega legendaarses astronautide rannamajas, kus peatusid stardi eel ka mitmed Apollo kuuprogrammi veteranid. Lisaks käisid nad stardiplatvormil, et kõik viimased üksikasjad paika panna. Taolised tavapärased kontrollid aitavad vältida ootamatuid viivitusi stardihetkel.
Ühtlasi kordas meeskond lennujuhtidega üle kõikvõimalikud ohutusreeglid. Juhul kui stardihetkel peaks midagi valesti minema, peavad astronaudid sekunditega evakueeruma. Lennujuhtide kinnitusel kulgesid ettevalmistused plaanipäraselt.
Ettevalmistuste viimast faasi märkis Kennedy kosmosekeskuses tiksuv stardikell. Ametlik stardiloendus algas juba mitu päeva varem ja lennujuhtimiskeskus teeb praegu lennusüsteemidele viimaseid kontrolle. Stardidirektori Charlie Blackwell-Thompsoni sõnul läksid need valdavalt sujuvalt ja inseneridel tegeleda vaid paari väikese maapealseid seadmeid kimbutanud murega. Sünoptikud hindasid ilma halvenemise tõenäosuse kümnele protsendile.
Missiooni tervikuna on järgnevate kuuambitsioonide teoks tegemisel määrava tähtsusega ja sillutab teed kaaslase pinnale laskumisele. Pikemas vaates võiks kuumissioonid NASA kava järgi valada vundamendi mehitatud reisiks Marsile.