Tänasest saavad geenidoonorid üle kogu Eesti osaleda uuringus, mille eesmärk on mõista, kuidas geneetilised, sotsiaalsed ja elustiiliga seotud tegurid mõjutavad inimeste heaolu ja vaimset tervist.
Portaalis MinuGeenivaramu asuvat veebiküsimustikku on oodatud täitma kõik geenidoonorid, olenemata sellest, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleeme esinenud või mitte. Osalemiskutse saadetakse geenidoonoritele ka meilile.
Kui koroonapandeemia ajal sai vaimne tervis palju tähelepanu, siis teadlaste sõnul on ka praeguse aja sündmused meie heaolule paras väljakutse. «Teame, et sõjakonfliktid, kõrged hinnad ja poliitilised keerdkäigud mõjutavad meid erinevalt, sõltudes sellest, millised on meie eelsoodumused, elus varem kogetu ja tugivõrgustik,» selgitab neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto. Tema sõnul on tarvis jälile saada, missugused on meie heaolu kujundavad ja seda mõjutavad täpsed mehhanismid. «Vaimse tervise murede ennetamiseks on eriti tähtis paremini mõista, miks on mõned inimesed keskkonnatingimuste suhtes palju haavatavamad, samas kui teised on väga vastupidavad,» ütles Lehto.
Uuringu juht Kelli Lehto. Foto: Lauri Raitar
Olemasolevad andmed vajavad täiendamist
Viis aastat tagasi, maailma suurima tervishoiukriisi ehk koroonapandeemia ajal osales Eesti geenivaramu heaolu ja vaimse tervise uuringus enam kui 86 000 inimest. Toonastest tulemustest ilmnes, et ligi pooltel geenidoonoritest oli kõrge risk mõne vaimse tervise probleemi tekkimiseks.
Tänaseks on saadud märkimisväärseid uusi teadmisi vaimse tervise probleemide geneetilise tausta kohta ja leitud uusi seoseid ka füüsilise tervisega, näiteks Covid-19 põdemise raskusastmega. «Sellise mastaabi ja nii põhjaliku lähenemisega vaimse tervise uuringut ei olnud varem Eestis tehtud ning see on ka maailmas ainulaadne,» selgitas Lehto. Et saada aimu, missugused tegurid vaimset tervist mõjutavad, teevad Tartu Ülikooli teadlased geenidoonorite seas 2026. aasta kevadel kordusuuringu. Osalema on oodatud ka kõik uued geenidoonorid.