Läti valitsus otsustas teisipäeval laenata rahvuslikule lennufirmale Air Baltic 30 miljonit eurot, et aidata ettevõttel toime tulla Lähis-Ida konflikti tõttu hüppeliselt kasvanud kütusehindadega, kirjutas Ärileht. See on siiski märkimisväärselt väiksem summast, mida lennufirmal päriselt vaja läheks.
Märtsi keskel hindas Air Balticu juhtkond, et nad võivad isegi kütusemuret arvestamata vajada 100–150 miljonit eurot lisaraha. Praegune 30 miljoni eurone laen on seega pigem lühiajaline likviidsuspuhver, mis peaks ettevõtet üleval hoidma kuni suvel valmiva uue äriplaanini.
Seejuures oli Air Balticu finantsseis pingeline juba enne kütusekriisi. Läti lennukompanii lõpetas 2025. aasta 44 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga. Investoresitluses teatas juhtkond, et otsib lisarahastust nii olemasolevatelt aktsionäridelt, sealhulgas Läti riigilt, kui ka uutelt investoritelt.
Air Baltic on Tallinna lennujaamas suurim vedaja 30-protsendilise turuosaga. Kukemelki sõnul on suur tõenäosus, et Tallinnast hakatakse lende vähendama.
„Kahjum on midagi, mida ettevõte ei saa endale pikaajaliselt lubada ja tänu sellele on oodata, et oma kahjumi vähendamiseks vähendatakse regulaarliinidel lendamist üleüldiselt,“ sõnas lennundusekspert intervjuus ERR-ile.
Tema sõnul on küll Riia sõlmjaam kahjumis, kuid kui Läti riik peaks aga panema sinna täiendavat raha, siis on väga raske näha, et Läti riik oleks nõus Air Balticu lendamise vähendamisega Riiast.
Riia sõlmjaam on Kukemelki sõnul ajalooliselt üles ehitatud liiklusele, mis liigub idast läände ehk Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast läbi Riia erinevatesse sihtpunktidesse Lääne-Euroopas. „Kuna idataevas on praegu kinni, siis see sõlmjaam pakub läänesuunalisi lende, aga ei ole kuskilt transiitreisijaid võtta.“
Aga kui Riiast lende ei vähendata, kärbitakse ilmselt lendamist Tallinnast ja Vilniusest. „See on puhas hüpotees, aga tundub tõenäoline, kui Läti riik peaks jätkama Air Balticu omanikuna.,“ selgitas Kukemelk.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)