Ita Everi 95. sünniaastapäeval esietendunud «500 aastat sõprust» on suure austuse, armastuse ja soojusega tehtud lavastus. Natuke ohutult pehme ja armas nagu üks pehme mängukaru.
Eesti Draamateatri uus lavastus «500 aastat sõprust» ei keskendu skandaalidele ega legendide varjatud draamale, vaid pöörab pilgu millelegi palju argisemalt tundlikule: sõprusele, mis kestab läbi aastakümnete. Laval kohtuvad seitse naist, kelle lood ei püüa šokeerida, vaid meenutada, millest meie elu tegelikult koosneb.
Kuid kas hell ja turvaline lähenemine suudab päriselt puudutada? Lavastus, mis tugineb Eero Epneri mõjusaile Ita Everi sõpruskonna portreedele, loob vahel mulje justkui kauni postkaardi vaatamisest – kõik on paigas, aga midagi jääb vaataja ja tegelaste vahele. Selle õrna distantsi ja teadlikult valitud «puhaste» toonide taha mahub terve rida küsimusi, mis puudutavad nii teatri kui ka sõpruse olemust tänapäeval.