Uue auto ostmisel ei mõelda kuigi palju sõiduki hinnalangusele ega selle apetiitsusele järelturul ja see võib kätte maksta päris valusalt, kui on soov auto maha müüa enne selle elukaare (või liisingu) lõppu.
Kellelegi ei peaks tulema uudisena, et esimesel kahel aastal kukub kõikide autode hind korralikult: tavalisel palju, luksuslikul väga palju. Sõltuvalt auto seisukorrast käib liisingujääk auto väärtusega sama jalga, kuid just siin tulebki mängu sõiduki apetiitsus – ihaldatavus järelturul mõjutab eelkõige seda, kas mõneaastase sõitmise järel autost lahtisaamine eeldab sellele veel ka pealemaksmist või mitte.
Minu diiselmootoriga Citroën Berlingo on musternäidis: kui 2023. aasta jaanuaris selle uuena ostsin, maksis auto 30 000 eurot. Võrreldav Volkswagen Caddy olnuks jämedalt 7000 eurot kallim. Nüüd, kolme aasta vanusena, on ostuhinnast makstud pool ja selle hinnaga olen eksperimendi korras proovinud seda ka müüa. See on sama auto, millega oli algselt eesmärk sõita murevabalt 500 000 kilomeetrit ja see protsess hetkel jätkuvalt käib.
Neli kuud ja null huvi
Berlingot ei ole aga nelja kuu jooksul osta tahtnud mitte keegi: müügikuulutuse peale olen saanud null telefonikõnet. Isegi rumalaid pakkumisi pole tehtud, kuigi Eestis tavaliselt on ka selline komme. Sama heas korras Caddy saaks suure tõenäosusega maha müüa liisingujäägi suuruse summa eest – lausa kaks korda on mulle öeldud otse: „Oleks see Caddy …“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)